Meeskonna kapsel kukkus pärast kosmoseraketi plahvatust alla, tulemusega jäädi siiski rahule

teadus.postimees.ee
Copy
Selline näeb välja Blue Origini start, mille eelmisel nädalal algama pidanud missioon lõppes plahvatusega 9000 meetri kõrgusel.
Selline näeb välja Blue Origini start, mille eelmisel nädalal algama pidanud missioon lõppes plahvatusega 9000 meetri kõrgusel. Foto: Blue Origin

Eelmisel nädalal startis plaanipäraselt kosmosefirma Blue Origin missiooni Shepard NS-23 kanderakett meeskonnale mõeldud kosmosekapsliga pardal, kuid juba minut ja neli sekundit pärast starti toimus plahvatus. Kõik läks edasi siiski plaani järgi.

Plahvatust polnud küll planeeritud, kuid meeskonna kapsli katapulteerumine ja turvaline langevarjudega maandumine töötas laitmatult. Missioonis polnud ette nähtud inimese kosmosesse saatmist, vaid katsetati inimesele mõeldud kapslit. See on varustatud avariiolukorras katapulteerumise seadmega, millega ebaõnnestunud stardi järel õnnestuks inimesed päästa. 

Niipea, kui raketi esimene aste plahvatas, käivitus avariisüsteem ja raketi tipus olev moodul eraldus juhitud väikeste plahvatustega. Siis startis kosmosekapsli enda avariimootor, et kukkumist suunata ja pehmendada ning päästeoperatsiooni viimases etapis avanesid juba suured langevarjud, millega peaks astronaudid elusalt maa peale või vette kukkuma.

Kanderakett purunes 9000 meetri kõrgusel, kui ülekoormus oli maksimaalne ja koormus kõigile süsteemidele kõige suurem. Mis avarii põhjustas, pole veel selge.

Küll aga sai selgeks, et avariisüsteem töötab nii, nagu peab ja selles etapis toimuva plahvatuse korral saab meeskond veel turvaliselt Maa peale tagasi pöörduda.

Samasugust avariipäästesüsteemi on näiteks NASA-l plaanis kasutada ka oma järgmistel astronautidega ette võetavatel Kuu-missioonidel.

Blue Origini asutas Amazoni juht Jeff Bezos 2000. aastal ja asutaja ise on Blue Origini raketiga juba kosmoses käinud. 

Missioon NS-23 kandis pardal 36 teaduslikku satelliiti, millest enam kui pooled kuulusid NASA-le ja mis pidid jõudma ligi 100 kilomeetri kõrgusele. Kapsli pehme maandumisega said ka need seadmed päästetud.

Nii näeb välja kapsli pehme maandumine.
Nii näeb välja kapsli pehme maandumine. Foto: Blue Origin

Blue Origin ei ole veel esitanud ülevaadet teaduslike satelliitide täpsema seisukorra kohta, kuid arvatakse, et enamik neist on täiesti töökorras, sest maandumine oli planeeritud piisavalt sujuvana, et ka inimesed selle käigus viga ei saaks. Inimesi seekord pardal polnud.

Plahvatanud kanderakett oli korduvkasutatav ja lendas õhku oma üheksandal stardil. 

Blue Origin on viinud inimese kosmosese juba kuuel korral. Esimene mehitatud kosmoselend toimus 20. juulil 2021 ning siis oligi pardal firma asutaja Jeff Bezos koos veel kolme kaaslasega. Blue Origini järgmised inimestega kosmoselennud pannakse nüüd mõneks ajaks ootele ning USA kongress nõudis intsidendi põhjalikku ja läbipaistvat uurimist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles