Liba-Nobeli laureaadid rikastasid maailma teadmistega armastusest, õnnest ja kõhukinnisusest

Tseremooniameister Marc Abrahams poseerib Ig Nobeli auhinnaga: Zimbabwe kümne triljoni dollarise rahatähe ja paberkotiga, kuhu laureaadid võivad kõik oma teadmised hoiule panna. Foto: Michael Dwyer

Möödunud nädala lõpul jagati juba 32. aastat järjest välja Ig Nobeli või liba-Nobeli preemiad maailma kõige veidramate teadussaavutuste eest. Zimbabwe kümne triljoni dollarise ja tühja paberkotiga, kuhu paigutada kõik oma teadmised, said pärjatud kümned teadlased üle maailma. Tänu neile teame nüüd näiteks, kuidas uksenuppu optimaalselt keerata, millise kehaavause kaudu manustasid narkootikume maiad ja kuidas kõhukinnisus skorpioni paaritumisvõimalusi mõjutab.

Kuigi suure osa auhinnasaajate tööd võtavad muigele ja panevad imestama, millele ometi teadlased raha kulutavad, ei saa sugugi öelda, et kõik laureaadid oleks tühja tööd teinud. Ig Nobele antakse teadustööde eest, mis ajavad inimesed esmalt naerma, seejärel aga panevad mõtlema. Juurdlema selle üle, et isegi näiliselt veidrad asjad võivad moel või teisel olulised olla ja meie maailmapilti laiendada.

Näiteks kirjanduspreemia viis koju Kanada, USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia teadlaste tiim, kes uuris, mis on see, mis teeb juriidiliste dokumentide lugemise tarbetult keeruliseks. Pärast juriidiliste tekstide võrdlemist kirjutistega, mida inimesed vabatahtlikult loevad, leidsid teadlased, et sõnumiselgusele saab saatuslikuks eelkõige (võimalik, et sihilikult) kehv kirjutamisoskus, mitte niivõrd selgitatava kontseptsiooni keerukus. Teadlaste sõnul on väga levinud moodustada liigpikki lauseid.