Kas Marsil on elu? NASA kulgur leidis punaselt planeedilt orgaanilisi ühendeid

NASA kulgur Perseverance tegi ilmselt oma missiooni tähtsaima avastuse: puuritud settekivimist leiti orgaanilisi molekule, mis võivad vihjata kunagisele elule. Foto: NASA

USA kosmoseagentuuri NASA teatel tegi nende kulgur Perseverance Marsil ühe oma seni suurima avastuse, kui pinnaseproovidest leiti orgaanilisi ühendeid, mis on elu aluseks. See ei tõesta veel, et Marsil oli või on elu, kuid viib selle võimalikule avastamisele palju lähemale.

Jezero kraatri setetest, mis võivad olla sinna tekkinud kunagise veekogu põhjast, leiti viimaste proovivõttudega aromaatseid ühendeid ja süsiniku-vesiniku molekule, mis on maapealse elu aluseks. Jezero kraater oli teadlaste oletuste kohaselt 3,5 miljardit aastat tagasi suur järv, milles võisid olla igati soodsad tingimused elu tekkeks. Marsikulgur on praegu oma uurimisretkel 45-kilomeetrise läbimõõduga kraatri servas ilmselt kunagise jõe deltas, mis on setetega kaetud ja mis arvatakse olevat parim koht elu jälgede leidmiseks.

Praeguseks on Perseverance kogunud 12 Marsi proovi, millest kaks on atmosfääriproovid  ja kohapeal saab neid samuti analüüsida, kuid põhjalikumaks uurimiseks kavatsetakse 2030. aastal saata planeedile kosmoselaev, mis toob proovid Maale.

Teadlaste jaoks on eriti olulisteks leidudeks liivakivi, mis kannab kaugemal moodustunud terasid, ning mudast moodustunud kivim, mis sisaldabki intrigeerivaid orgaanilisi ühendeid.

Selline näeb välja «Metskassi» nimeline kivi, millest proovid võeti. Kunagi asus see oletatavasti iidse jõe deltas ja tekkis põhja langenud setetest. Foto: NASA

«Metskassi» nimelise umbes meetrilaiuse kivipinna sisse on ladestunud soolase veega järvest pärit muda ja liiv, mida asus kulgur 20. juulil puurima, et saaks eemaldatud pinnaseproove pardaseadmetega lähemalt uurida. Selleks kasutati uurimisseadet SHERLOC ehk Scanning Habitable Environments with Raman & Luminescence for Organics & Chemicals.

Tegemist on Perseverance´i kõige tähtsama aparaadiga, mis mõeldud just orgaaniliste ühendite ja kemikaalide leidmiseks ehk elu jälgede otsimiseks Marsil.

Orgaanilised molekulid koosnevad paljudest peamiselt süsiniku ja vesiniku ühenditest ning sisaldavad ka hapniku aatomeid. Neis võib olla ka muid keemilisi elemente, nagu lämmastik, fosfor ja väävel. Paraku ei tähenda selliste molekulide leidmine veel kindlat tõestust elu eksisteerimise kohta planeedil, kuna lihtsamad orgaanilised ühendid võivad tekkida ka keemiliste reaktsioonidena soodsates tingimustes. Samas peetakse nende molekulide olemasolu nii-öelda biosignatuuriks, mis võib olla tõendiks kunagi ammu eksisteerinud elu kohta, kuid ei saa välistada, et ühendid võivad olla tekkinud ka ilma eluta.

Täpsemaid märke Marsil võimaliku elu kohta saab seega alles siis, kui proovid kõige varem 2030. aastal Maale jõuavad ja teadlased neid maapealsete instrumentidega lähemalt uurida saavad.