Iga päev pudeneb meie planeedile kümneid tonne maavälist tahket materjali. Loomulikult on sellest suurem osa võrdlemisi kahjutu, aga mõni kaalukam kamakas võib päris täbaraid olukordi tekitada. Et mõista, kuivõrd tasub ühel tavakodanikul muret tunda võimaliku kokkupõrke pärast meteoriidiga, asus rühm geolooge seni avastamata meteoriidikraatrite jälgi ajama, nende seas ka Tartu Ülikooli geoloogia osakonna kaasprofessorid Jüri Plado ja Argo Jõeleht.

Suuri asteroide jõuab Maale harva, kuid väikesed, kümnetesse meetritesse ulatuva läbimõõduga asteroidid tabavad Maad rohkem kui kaks korda aastatuhande jooksul. Ka need taevakivid võivad suurt kahju põhjustada – näiteks 2013. aastal sai Venemaal Tšeljabinskis 20-meetrise läbimõõduga asteroidi tõttu vigastada enam kui 1500 inimest ning 1908. aastal tuli Siberis meteoriidiplahvatuse tagajärjel korstnasse kirjutada 2000 ruutkilomeetrit metsa. Kas meidki sama saatus võib tabada, saab kõige hõlpsamalt teada meie planeedi lähiminevikku uurides, sest näiteks teleskoobiga on lähenevaid meteoriite jälgida üsna keeruline.