NEW SCIENTIST ⟩ Mis mees on Rooma paavsti tehisintellektinõunik?

Paolo Benanti. Foto: Paolo Pegoraro - Portale docenti Pontificia Università Gregoriana, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons

Paolo Benanti ärkab iga päev kloostris varakult, et päeva palvusega alustada. Üsna tavaline, vähemalt ühe munga puhul. Aga väljaspool kloostrit on Benanti elu vähemtüüpiline. Ta õppis inseneriks ja eetikuks ning veedab nüüd enamuse oma ajast kloostri lähedal Paavstlikus Gregoriuse ülikoolis, kus ta õpetab tehisintellektieetikat. Samuti on ta sage külaline paavst Franciscuse enese juures, kellele on temast saanud usaldusväärne tehisintellektinõunik.

Viimane on paavsti jaoks oluline teema, sest ta on mures, et tehisintellekt võib negatiivselt mõjutada ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid ning suurendada maailmas niigi kasvavat ebavõrdsust. Selle vastu võitlemiseks aitas Benanti koostada nn Rooma üleskutse (Rome Call), millele kirjutasid 2020. aasta märtsis alla globaalse tähtsusega tehnoloogiafirmad IBM ja Microsoft, sätestades sellega, et inimväärikus peab tehisintellekti levikul alati olema esmatähtis. Nüüd töötab Benanti selle nimel, et üleskutset laiendada. New Scientistile rääkis ta religioonide rollist tehnoloogia kontrollimisel, võimalikust tehisintellekti apokalüpsisest ning sellest, kas algoritm kunagi Jumalat asendada võiks.

Kuidas teist munk sai?

Pärast keskkooli lõpetamist läksin ülikooli inseneriks õppima. Aga aasta enne lõpetamist otsustasin elus kannapöörde teha ja liitusin frantsiskaanidega. Mind huvitab inimloomus – see, mida tähendab olla inimene – ja ma tahtsin tegelikkust mõista. Ma sain aru, et inseneeria on hea viis tegelikkuse lähedale jõuda, aga ma hakkasin otsima midagi enamat. Sel hetkel kohtusin frantsiskaanide kogukonnaga ja tundsin, et just see oli see koht, kus ma olema pidin. Ma sain elada vennaskonnas, võimaluse jagada, inimestega kohtuda ning võimaluse uurida ja otsida nende asjade tähendust, mis olid mind ammu lummanud.