K, 7.12.2022

PALJAS SILM EI SELETA ⟩ Varjatud elurikkus – meie nähtamatu abiline

Urmas Tartes
, loodusteadlane
Varjatud elurikkus – meie nähtamatu abiline
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pihutäis tervet metsamulda võib sisaldada rohkem baktereid, kui elab Maal inimesi.

 
Pihutäis tervet metsamulda võib sisaldada rohkem baktereid, kui elab Maal inimesi.  Foto: Urmas Tartes

Inimesed oskavad tähele panna ikka seda osa elukeskkonnast, mis meile silma paistab või mida saame käega katsuda. Nii märkame suuri tammesid, mände ja kuuski. Näeme nende vahel põtru, jäneseid ja ka putukaid. Ookeanides oskame tähele panna vaalu, kalaparvi ja linde. Suurte asjade tähelepanemine on kahtlemata oluline. Moodustavad ju Maa biomassist kõige suurema osa taimed, millest enamik on silmaga vaadeldavad või käega kombatavad.

Biomassis kohe taimede järel on aga bakterid, mida me palja silmaga ei näe ja kelle umbkaudne biomass ületab näiteks loomade biomassi 35 korda. Kui liita bakteritele arhed (varemalt nimetati neid arhebakteriteks), protistid ja viirused, saame kokku biomassi, mis jääb taimede biomassile alla vaid 5 korda.

Kui aga arvestame, et mikroorganisme leidub kõikjal Maakeral, siis on nende näol tegemist märksa olulisemate elusorganismidega, kui üksnes biomassist järeldada saaks. Suurt hulka sellest varjatud elurikkusest me ei pruugi veel tunda, kuid me sõltume sellest rohkem, kui arvata võiks. Just mikroorganismid olid need, mis elu tekkimise alguses Maakera elukeskkonda hulkraksete loomade, sealjuures inimese jaoks sobivamaks kujundama hakkasid. Viirused ja bakterid võivad vahel tunduda tüütud, kuid nende pakutud ökohüvedeta oleks Maakera inimestele eluks kõlbmatu.

Märksõnad
Tagasi üles