NEW SCIENTIST James Webbi kosmoseteleskoop võttis üles ähmase, kuid tähtsa pildi esimesest planeedist väljaspool Päikesesüsteemi (1)

Copy
Pildil on eksoplaneet HIP 65426 b erinevates infrapunavalguse lainealades, nagu näha James Webbi kosmoseteleskoobist: lilla näitab NIRCami instrumendi vaadet 3,00 mikromeetrisel lainepikkusel, sinine 4,44 mikromeetril, kollane näitab MIRI instrumendi vaadet 11,4 mikromeetri juures ja punane 15,5 mikromeetri juures. Need pildid paistavad erinevad, kuna erinevad on ka Webb-i instrumendid, mis valgust talletavad. Iga instrumendi sees olev maskide komplekt, mida nimetatakse koronagraafideks, blokeerib peremeestähe valguse, nii et planeeti on paremini näha. Väike valge täheke igal pildil tähistab peremeestähe HIP 65426 asukohta, millest on täht koronagraafide ja pilditöötluse abil eemaldatud.
Pildil on eksoplaneet HIP 65426 b erinevates infrapunavalguse lainealades, nagu näha James Webbi kosmoseteleskoobist: lilla näitab NIRCami instrumendi vaadet 3,00 mikromeetrisel lainepikkusel, sinine 4,44 mikromeetril, kollane näitab MIRI instrumendi vaadet 11,4 mikromeetri juures ja punane 15,5 mikromeetri juures. Need pildid paistavad erinevad, kuna erinevad on ka Webb-i instrumendid, mis valgust talletavad. Iga instrumendi sees olev maskide komplekt, mida nimetatakse koronagraafideks, blokeerib peremeestähe valguse, nii et planeeti on paremini näha. Väike valge täheke igal pildil tähistab peremeestähe HIP 65426 asukohta, millest on täht koronagraafide ja pilditöötluse abil eemaldatud. Foto: NASA / ESA / CSA

James Webbi kosmoseteleskoop (JWST) on jäädvustanud oma esimesed pildid võimalikust tulnukamaailmast ja kuna teleskoop töötab oodatust palju paremini, näeme tulevikus tõenäoliselt veel palju rohkem.

Astronoomid on taolisi pilte seni teinud vaid ligi kahekümnest eksoplaneedist, kuid Maal asuvatest teleskoopidest. Kuna meie planeedi atmosfäär blokeerib suure osa spektri infrapunasest osast, on nende planeetide omadusi olnud üsna raske täpsemalt tuvastada.

«Siin Maa peal viibimine seab tõesti tundlikkuse madalamale tasemele, mida suudame tuvastada, ja tänase päevani on väikseima massiga planeet, mida oleme suutnud tuvastada, umbes kaks Jupiteri massi,» kommenteeris Sasha Hinkley Exeteri ülikoolist Ühendkuningriigis.

Tagasi üles