:format(webp)/nginx/o/2022/09/08/14815912t1h4808.png)
James Webbi kosmoseteleskoop (JWST) on jäädvustanud oma esimesed pildid võimalikust tulnukamaailmast ja kuna teleskoop töötab oodatust palju paremini, näeme tulevikus tõenäoliselt veel palju rohkem.
James Webbi kosmoseteleskoop (JWST) on jäädvustanud oma esimesed pildid võimalikust tulnukamaailmast ja kuna teleskoop töötab oodatust palju paremini, näeme tulevikus tõenäoliselt veel palju rohkem.
Astronoomid on taolisi pilte seni teinud vaid ligi kahekümnest eksoplaneedist, kuid Maal asuvatest teleskoopidest. Kuna meie planeedi atmosfäär blokeerib suure osa spektri infrapunasest osast, on nende planeetide omadusi olnud üsna raske täpsemalt tuvastada.