Loimuritelt laenatud valgud võiksid meist tulevikus superinimesed teha

Loimur Foto: SINCLAIR STAMMERS

Loimuritena tuntud väikesed veeloomad suudavad elus püsida ka sellistes äärmiselt vainulikes keskkondades, mis paljudele teistele eluvormidele saatuslikuks osutuksid. Teisipäeval avaldas rühm Tokyo ülikooli teadlaseid uuringu, mis selgitab, kuidas need vaid 0.3-0.5 mm pikkused loomad, keda leidub pea igas veekogus, ka pärast tuhaks kuivamist uuesti ellu ärkavad.

Täpsemini uurisid teadlased valke, mis loimurite rakkudes ekstreemse kuivuse kätte sattudes spetsiaalset geeli valmistavad. Jäigastudes toetab ja kaitseb see geel rakke mehaanilise stressi eest, mis geeli puudumisel loimurid tapaks. See abivahend aitab loomadel ka 99 protsendilisest veekaotusest toibuda. Teadlased lisasid neid valke ka putukatesse ning inimese rakukultuuridesse, kus need samuti piiratud funktsionaalsust omasid.

Loimurid ehk tardigraadid tõmbavad väiksele suurusele vaatamata endale palju tähelepanu. Nende ebatavaline võime ellu jääda olukordades, mis tapaksid enamiku organisme, on teadlaste kujutlusvõimele kõvasti hoogu andnud.