Maa on otsas: põldu peabki kõrgel pidama ja valgukatlad podisema panema

Robot automaatkasvuhoones vilju koristamas. Foto: Sompong Sriphet

Pole suurt vahet, kas kasutada intensiivseid põlluharimismeetodeid või mahetootmise võtteid – viljakas maa on otsa saamas, kui inimkonna toidutarbimine püsib ja kasvab samasuguses tempos kui seni. Kuiva pinda on Maal 149 miljonit ruutkilomeetrit. Inimestele eluks sobib sellest 104 miljonit ruutkilomeetrit, mujal laiuvad liustikud, kõrbed ja muu selline. Poolel inimasustatud maast laiuvad põllud ja 77 protsendil sellest ehk 40 miljonil ruutkilomeetril kasutatakse taimi, mis söödetakse loomadele. Neid tappes ning lüpstes saadakse liha ja piima, mis katab aga ainult 18 protsenti inimeste toidust saadava energia vajadusest.

Omalaadses nõiaringis toimiv toidutootmine vajabki seetõttu järjest rohkem põllumaid metsade arvelt. Nii lisandub põllumaid näiteks Lõuna-Ameerikas ja mujalgi. Taimekasvatuseks on aga rööbiti vaja aina rohkem nii lämmastikku kui ka fosforit ning paraku pole väetised kunagi sajaprotsendiliselt tõhusad ja lõviosa neist liigub põldudelt veega edasi, jõudes merre.