Kas ecstasy‘st ja LSDst saavadki ravimid?

Psühhofüsioloogiaprofessor Jaanus Harro Foto: Margus Ansu

Veel 1960-l aastatel nii rokkstaaride kui vabameelse rahva menüüsse kuulunud ja pärast range keelu alla pandud psühhedeelikumid võivad tagasi tulla. Sedapuhku ravimitega ja enamgi veel: püütakse leida ajuhäireid samal moel ravivaid aineid, mis kummalisi kujutluspilte ei tekitaks. Kas selliseid õnnestub aga leida? Kuula ka Kukkuvat Õuna, kus Jaanus Harro ja Marek Strandberg räägivad psühhedeelikumide võimalikust uuest rollist.

XX sajandiga sai hoo sisse keemiline revolutsioon psühhiaatrias. Kui varem tuli inimesi teatud ajuhaiguste puhul eluaeg haiglates pidada, siis psühhoaktiivsed ravimid leevendasid vaevusi ja võimaldavad tänaseni inimestel iseseisvamalt toime tulla. Ilmselt tuhandeid aastaid vanad psühhoaktiivsed ained on nüüdisajal taas tähelepanu keskmesse tõusnud. Vahepealne karm keeld on leevenenud ning näiteks LSDga ja muude psühhedeelikumidega saab juba teha katseid, loomulikult ametlikult registreeritult ja eetikakomiteede valvsa silma all, et aru saada nende toimest ning kavandada inimesi häirivate ajuseisundite vastu ravivõtteid. Psühhedeeliline teraapia pole siiski sama kui soov kasutada psüühikat muutvaid aineid lõõgastusvahenditena. Teejuhiks ses psühhedeelikumide muutuva rolliga maailma olen kutsunud Tartu Ülikooli psühhofüsioloogiaprofessori Jaanus Harro.