Vabatahtliku seire osatähtsus loodusest andmete kogumisel kasvab

Foto: Silja Taning

Teadmaks, kuidas Eesti loodusel läheb, kogub Keskkonnaagentuur igal aastal andmeid paljude taime- ja loomaliikide kohta. Andmete kogumisel on abiks nii liigieksperdid kui teadlased ning aasta-aastalt muutub järjest tähtsamaks vabatahtlike osalus seiretöödel.

Keskkonnaagentuur on kahepaiksete vabatahtlikku seiret korraldanud nüüd juba neljal aastal. Agentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialisti Rauno Kalda sõnul on seire peamine eesmärk kaardistada kahepaiksete sigimisveekogusid ning liikide levikut. «Rõõm on tõdeda, et vabatahtlike ja nende tehtud vaatluste arv on tõusuteel, seda hoolimata vahepealsetest tagasilöökidest, kui Covid-19 viiruse leviku tõttu ei saanud paaril aastal läbi viia avalikke õppepäevi ning uus Loodusvaatluste nutirakendus ootas valmimist. 2022. aastal sisestas kevadel ja suve algul toimunud seireperioodil andmeid 81 vabatahtlikku. Sageli käiakse vaatlusi tegemas aga mitmekesi koos, seega on osalejate koguarv seires tegelikult palju suurem,» rääkis Kalda.

Kokku tehti tänavu 295 vaatlust, mille käigus kohati üheksat kahepaiksete liiki. Enim märgati meie tavalisemaid liike, nagu harilik kärnkonn ja rohukonn, kuid oli ka märksa haruldasemaid kohtumisi. «Näiteks vaadeldi mudakonna, kõret ning harivesilikku – neid kõiki võib pidada haruldasteks ja vaid paiguti levinud liikideks,» selgitas Kalda. Kuigi vabatahtlikud on osutunud heaks levikuandmete kogujateks, ei asenda nad liigiekspertide tööd, kelle põhjalikumad meetodid aitavad leida raskemini tabatavaid liike. «Siin ongi loodussõprade panus ülioluline, sest nende tehtav vabatahtlik seire aitab teadlastel suunata ja hoida välitöödel oma tähelepanu harulduste liikide elualadel,» märkis Kalda.

Vaatluseid tehti kokku 101s 10x10 kilomeetri suuruses seireruudus, mis on, võrreldes igal aastal ekspertide seiratava 10 ruuduga, väga esinduslik pindala. Kahepaiksete vaatlusi laekus 14 maakonnast. Enim vaatlusi tehti Võru (62 vaatlust), Tartu (43), Harju (41) ja Pärnu maakonnas (39). Järgnesid Lääne-Viru (35), Viljandi (17), Rapla (16), Jõgeva (11), Saare (9), Põlva (6), Ida-Viru (5), Järva (5), Lääne (5) ja Hiiu (1) maakond. Seekord ei laekunud ühtegi vaatlust Valga maakonnast.

Järjepidevalt tegutsedes on võimalik kasutada seda andmestikku koos ekspertide kogutud vaatlustega märkamaks muutusi meie keskkonnas. Seega on vabatahtlike seire juures tähtis suunata vaatlejaid igal aastal ka samadesse kohtadesse tagasi, et neid muutusi märgata ja kaardistada.

Foto: Keskonnaagentuur

2022. aasta kevadel valmis uus Loodusvaatluste nutirakendus, mis on käepärane tööriist loodusesõbrale vaatluse esitamiseks. Uue äpiga on esitatud juba ligi 4000 vaatlust, mis aitavad looduskaitse korraldajaid ning teadlasi nende töös. «Kahepaiksete vabatahtlik seire on küll selleks aastaks läbi, kuid augustis ja septembris oodatakse võõrliikidest taimede ja vähkide vaatlusi ning kuni aasta lõpuni käib ka uue imetajate levikuatlase jaoks vaatluste kogumine,» kutsub eluslooduse osakonna spetsialist Triin Edovald kõiki loodusesõpru ja vabatahtlikke Loodusvaatluste äppi kasutama.