:format(webp)/nginx/o/2022/08/19/14769876t1h7901.jpg)
Pea 18 miljonit aastat tagasi Belgia ookeanides ujunud hiigelhai megalodon oli tippkiskja, kelle 10 000 liitrine magu jaksas seedida kuni 8 meetri pikkust saaki - näiteks tänapäevast mõõkvaala. 1860. aastal avastatud erakordne fossiil võimaldas rahvusvahelisel teadusgrupil esmakordselt hai keha 3D modelleerida ning näidata, milline kunagine ookeanide hirm välja näha võis.
Megalodonit tuntakse eelkõige tema hiiglaslike, inimkäe suuruste hammaste poolest, mis aeg-ajalt fossiilidena välja ilmuvad. Nende ülejäänud keha kohta leidub aga väga vähe tõendeid - haide luustik koosneb kõhredest, mis kivistuvad harva. Belgia Kuninglikus Loodusteaduste Instituudis hoitav selgroog on ainus teadaolev megalodoni selgroo fossiil. Teadlaste hinnangul suri kivistiseks saanud isend 46 aasta vanuselt.
/nginx/o/2022/08/19/14770037t1ha479.jpg)
Rekonstrueeritud megalodon (Otodus megalodon) oli 16 meetrit pikk ja kaalus üle 61 tonni. Teadlased arvavad, et hai suutis ujuda umbes 1,4 meetrit sekundis ning süüa päevas rohkem kui 98 000 kilokalori jagu toitu. 10 000 liitrine magu mahutas kuni 8 meetri pikkust saaki. Suure tõenäosusega toitus megalodon teistest haidest ning vaaladest, mis seab selle liigi tänapäevastest tippkiskjatest kõrgemale troofilisele tasemele.
Šveitsi, Suurbritannia, USA, Austraalia ja Lõuna-Aafrika teadlastest koosnev uurimisrühm alustas tööd 141 lülisamba mõõtmisest ja skaneerimisest. Seejärel rekonstrueerisid nad kogu selgroo. Nad lisasid olemasolevale materjalile andmed USA-st leitud megalodoni hammastest ning katsid looma «lihastega», võttes aluseks Lõuna-Aafrikast pärit mõrtsukhai 3D-skanneeringut.
«Kaal on iga looma üks tähtsamaid tunnuseid. Väljasurnud loomade puhul saame kehamassi hinnata kaasaegsete 3D digitaalsete modelleerimismeetoditega ja seejärel kindlaks teha massi ja muude bioloogiliste omaduste, näiteks kiiruse ja energiakasutuse vahelise seose,» selgitas töö kaasautor ning Ühendkuningriigi Kuningliku Vetenaaria Kolledži professor John Hutchinson Zürichi ülikooli pressiteates.
Oma suure keha energiavajaduste täitmiseks toitus megalodon vaalarasvast. Hai hiiglaslike hambajälgi on ka vaalaskelettide kivististelt leitud. Megalodoni optimaalne toitumismudel leidis, et üks 8 meetrine vaal kattis hai toitainevajadused kaheks kuuks. Ikoonilise hiigelhai väljasuremine mõjutas tõenäoliselt globaalset aineringet ning vabastas suured vaalad saaklooma positsioonist (kuni mõõkvaalade ja inimeste ilmumiseni).
Selle uuringu põhjal tehtud uudsed bioloogilised järeldused on hüpe meie teadmistes selle ainulaadse superkiskja kohta, mis aitavad paremini mõista hiiglaslike liikide ökoloogilist funktsiooni mereökosüsteemides ja nende väljasuremise tagajärgede ulatust.