Suure osa ajast olen ma müra sisse uppumas. Kodust töötava emana olen ma terve päev kahe koera, teismeliste laste ning kõrvaltoas töötava abikaasaga majas kinni. See on lõputute veebikoosolekute, telefoniteadete, videomängude, muusika ja haukumise kakofoonia, ning seda kõike enne, kui naaber lehepuhurit käima tõmbab.

 

Kas on siis ime, et ma igatsen vaikust? Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul on mul selleks täielik õigus – nende andmetel on meie maailm on liiga lärmakas ja see kahjustab meie tervist. Vaikuse tähtsusest teatakse juba sajandeid - paljudes religioonides propageeritakse vaikust kui olulist tervenemise tööriista. Lärmi täis argipäev viis mind mõteteni vaikuse tänapäevastest hüvedest.

Tänapäeval otsivad inimesed igas kohas vaikust. Nad lähevad kloostritesse vaikuselaagrisse või suunduvad nädalalõpuks rahu nimel mägedesse. Neile, kes seda endale lubada saavad on trendiks saanud aja veetmine sensoorse deprivatsiooni ehk hõljumispaagis. Norra maadeavastaja Erling Kagge nimetab oma raamatust «Silence: In the age of noise» vaikust lausa uueks luksuseks.