NEW SCIENTIST ⟩ Alaska maastikupõlengute mõju tunneb kogu maailm veel aastakümneid

Alaska on põlenud alates selle aasta aprillist. Foto: Eric Kiehn

Ühel hilisel õhtupoolikul istus Walton Smith oma maja ees verandal ja vaatas, kuidas tundra põleb. Nädalate viisi olid leegid lähemale hiilinud tema kodule St. Mary’s – 600 elanikuga väikelinn Lääne-Alaskal. Päikese loojudes märkas ta, kuidas leegid puude vahelt tõusid. Smith, kes on St. Mary'se linnasekretär, ütleb, et kui kuuseladvad tuld võtsid, «olid kõik ümbruskonna puud hetkega leekides».

Alaska on aprillist saati põlenud, tulekahjud on praeguseks enda alla võtnud vähemalt 12 400 ruutkilomeetri jagu maad. Seda on kolm korda rohkem kui aasta jooksul tavaliselt. «Viimase 30 aastaga on suurte maastikupõlengute hooaegade sagedus kahekordistunud,» ütleb Alaska Fairbanksi ülikooli teadlane Rick Thoman. Kliimamuutuste tagajärjel on maastikud ka põlengutele vastuvõtlikumad ning Thomani sõnul ulatuvad tagajärjed Alaskast kaugemale.

Suurima USA osariigina on Alaska näiteks Texasest ligi kaks ja pool korda suurem. Seal on palju erinevaid kliimaolusid ja ökosüsteeme, alates katkematult laiuvast tundrast kuni tohutu taigani, mille kuused ja kased on paljude maailma rändlindude jaoks üliolulised.