Tervist! teadlased avastasid, et käsnad «aevastavad»

Foto: John Turnbull

Kuigi käsnad erinevad teistest loomariiki kuuluvatest hõimkondadest üsna märkimisväärselt, leidsid teadlased nüüd, et meil on nendega ka midagi ühist - nad aevastavad, nii nagu kassid, koerad ja inimesedki.

Lima aevastamine võib organismide jaoks olla üks vanimaid viise soovimatutest jääkidest vabanemiseks. Rühm teadlasi leidis, et käsnad, üks vanimaid eksisteerivaid mitmerakulisi organisme, «aevastavad» ja puhastavad nii oma sisemisi filtrisüsteeme, mida nad veest toitainete püüdmiseks kasutavad. Lisaks leiavad autorid, et teised, käsnadega koos elavad loomad kasutavad nende lima toiduna. Nende leiud avaldati 10. augustil ajakirjas Current Biology.

Kuigi merebioloogid on sellest käitumisest juba aastaid teadlikud, näitavad selle teadustöö autorid, et need aevastajad vabanevad materjalidest, mis käsnade jaoks kasutud on. «Teeme selgeks: käsnad ei aevasta päris nii inimesed. Neil võtab aevastamine aega pool tundi.  Aga nii käsna kui ka inimese aevastamine eksisteerivad jäätmete kõrvaldamise mehhanismina,» ütles Amsderdami ülikooli mereökoloog ja töö vastutav autor Jasper de Goeij ajakirjale Science Daily. 

Teadlased avastasid käsnade turtsumise, kui nad töötasid projekti kallal, mis uuris käsnade rolli toitainete liikumisel läbi rifi ökosüsteemi. Üks uuringus osalenud teadlastest märkas siis aeg-ajalt käsnade seest pinnale ilmuvaid nööre, mis liikusid üle organismi keha ja koondusid kobaratesse, kuniks mõni teine mereloom selle ära sõi. 

Hiljem käsnasid filmides ning saadud kaadreid ning lima konsistentsi analüüsides oli selge, et tegemist on aevastuse laadse tegevusega.

Lima uurimine võib parandada teadlaste arusaamist sellest, kuidas mikroobid ja võimalik, et ka haigused rifi ökosüsteemides levivad. Lisaks võiks see meile ka meie  enda evolutsiooni kohta üht-teist õpetada.