Miks pole Jupiteril ilusaid rõngaid nagu Saturnil? Teadlased süüdistavad kuusid (1)

, Teadusportaali ajakirjanik
Copy
Jupiter
Jupiter Foto: NASA Juno Space Telescope

Saturni rõngad on tekkinud miljonitest jää- ja komeeditükkidest, mida planeet ülitugeva gravitatsioonijõuga enda ümber hoiab. Kuigi tundub loogiline, et Saturnist kolm korda raskema planeedi Jupiteri ümber peaksid samuti rõngad tiirlema, on olukord vastupidine. 

Küsimus, miks planeedil rõngad puuduvad, on teadlasi pikalt painanud. California Riverside ülikooli astronoomid leidsid äsjailmunud teadustöös dünaamilise modelleerimise tulemusena, et rõngavaesuse põhjustajateks on Jupiteri neli kuud: Europa, Io, Ganymede ja Callisto.

Jupiteri kuud.
Jupiteri kuud. Foto: NASA

Galileo kuudena tuntud nelik tekitab planeedi ümber märkimisväärseid dünaamilisi takistusi, mis piiravad rõngaste teket ka kõigi teiste eelduste täitumisel. Kuigi ka Saturni ümber tiirleb hulganist kuusid, on nende mõju planeedile väikesem. 

Jupiteri kaaslane Ganymede on kogu päikesesüsteemi suurim kuu – suurem kui Merkuur ja Pluuto ning Marsist vaid neljandiku jagu väikesem. Jupiteri ja Galileo kuusid jäljendav mudel näitas, et kuude gravitatsiooniline tõmme on piisavalt tugev rõngaid moodustavate jääkildude orbiidilt väljatõukamiseks või lausa endale röövimiseks. 

Tehniliselt Jupiteril siiski on rõngas. James Hubbi kosmoseteleskoobil õnnestus peenike rõngariba ka pildile saada. Siiski nentisid töö koostanud teadlased, et Saturniga võrdväärseid rõngaid pole Jupiteril kunagi olnud ning ilmselt see nii ka jääb.

Jupiter, kuu Europa ning õrn rõngas.
Jupiter, kuu Europa ning õrn rõngas. Foto: NASA /James Webb telescope
Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles