Kliimamuutused hävitasid Ida-Euroopa hiidpanda

Foto: Velizar Simeonovski, Chicago

70ndatel Bulgaariast leitud fossiilsed hambad kuulusid eeldatavasti viimasele Euroopas elanud hiidpandale, avaldasid teadlased väljaandes Journal of Vertebrate Paleontology.

 

 

Paleontoloogid analüüsisid ligi 60 aastat Bulgaaria rahvuslikus loodusmuuseumis hoitud karuhambaid – ühte purihammast ja ühte kihva. Leitud geneetiline materjal avaldas, et need hambad kuulusid hästi tuntud bambusearmastajast hiidpanda sugulastele. Seni tundmatu liigi toitumine oli aga nõbu omast erinev – hammastelt leitud süsijäänused, mis andsid leiule ka musta alatooni, viitavad sellele, et see iidne panda elas soistes metsades.

Agriarctos nikolovi hambad. Foto: Qigao Jiangzuo / Nikolai Spassov / Journal of Vertebrate Paleontology

Pandale pandi fossiilsed jäänused leidnud ja muuseumile annetanud paleontoloogi Ivan Nikolovi järgi nimeks Agriarctos nikolovi. Teadlased usuvad, et enam kui viie miljoni aasta eest ehk miotseeni ajastul Ida-Euroopas elanud panda eelistas süüa metsas leiduvat taimetoitu. Säärane spetsialiseerumine aitas karul karnivooridega konkurentsi vältida, kuigi pandade hambad olid siiski enesekaitseks teiste kiskjatega võrdväärsed.

Töö autorite sõnul kadus A. nikolovi liik suure tõenäosusega kliimamuutuste tagajärjel. Kõik pandaliigid on äärmiselt spetsialiseerunud loomad ning seega ei tule nad muutustega hästi toime.

Tänaseks on hiidpanda perekonna Ailuropodinae, mille alla ka kuulus ka A.nikolovi, ainus esindaja. Rahvusvahelise looduskaitseliidu punase raamatu kohaselt on nende kaitsestaatus «ohualdis».