Unustage survepaak – vesinikust saab kühveldatav kütus

Hongkongis loodud Si+ nanopoorne materjal vesiniku salvestamiseks. 335-grammises pakendis sisalduvast vesinikust piisab, et sülearvutit paar-kolm tundi töös hoida. Foto: Epro Advanced Technology

Lühikese ajaga on näidatud, mil moel pakkida jonnakat vesinikku tahkesse vormi ning seda sealt lihtsal moel vabastada. Seni on vesinikukütust püütud tallele panna kahel moel: gaasina surve all või veeldatult. Kuigi kummagi hoiustamisviisiga on edukalt hakkama saadud, neelab nii kokku pressimine kui ka veeldamine märgatava osa vesinikku kätketud energiast.

Esimene tehnoloogia, millest hiljuti teada anti, on vesiniku surumine pulbri sisse. Pulber on boori ja lämmastiku ühend – boornitriid. Austraalia Deakini ülikooli õpetlased tegelesid mitte vesinikuga, vaid hoopis naftagaaside eraldamisega. Senine tehnoloogia – krüogeenne destillastioon – on energiamahukas ning tähendab naftagaaside eraldamist keemistemperatuuri vaakumi alandamisel ning kondenseerimist jahutamisel.

Tehnoloogia, mida seal katsetati, kuulub mehhanokeemia valdkonda: teraskuulid koos boornitriidi pulbriga pannakse pöörlevasse silindrisse – kuulveskisse – ja paaritunnise tampimise järel on osa gaasisegust jäänud tahkesse ainesse lõksu ja osa mitte. Sel moel gaasi eraldamiseks kulub krüogeense destillatsiooniga võrreldes vaid kümme protsenti energiat.