NEW SCIENTIST ⟩ Just need levinud haigused alandavad sperma kvaliteeti

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

COVID-19 põdemine võib vähendada seemnerakkude arvu ja viirus võib isegi seemnerakkude pinnal olevate retseptoritega seostuda. Siiski puuduvad tõendid, et mõju oleks kuidagi erinev teiste palavikku tekitavate haiguste, näiteks gripi, põdemise järgsetest ilmingutest.

India viljakusravi kliiniku Oasis Fertility arst Krishna Chaitanya Mantravadi võrdles kahekümne 25-35-aastase mehe seemnerakkude arvu enne SARS-CoV-2 nakkuse saamist arvuga pea viis kuud pärast täielikku paranemist (ajast, mil sümptomeid ei esinenud ja PCR-testi tulemus oli negatiivne). Selles ja teistes käesolevas artiklis käsitletud uuringutes transnaiste ega mittebinaarsete inimeste spermat ei uuritud.

Mehed käisid kliinikus juba enne pandeemia algust, püüdnud selleks hetkeks vähemalt aasta aega ise last eostada. 20 mehest kuuel seemnerakkude arvu langust 10. nädala paiku pärast koroonaviirusest taastumist ei täheldatud, ülejäänud 14 esines keskmiselt 49-protsendiline langus.

Töörühm mõõtis nende 14 mehe spermatosoidide arvu 11. nädalal uuesti ja leidis, et 11 mehe puhul oli tase mõnevõrra taastunud, kuid jäi siiski keskmiselt 12 protsenti madalamaks, kui see oli enne nakatumist. Ülejäänud kolme mehe seemnerakkude arv sellel ajaperioodil ei taastunudki. Chaitanya Mantravadi tutvustas uuringu tulemusi juuli alguses Milanos toimunud Euroopa reproduktsiooni ja embrüoloogia ühingu konverentsil.

«Mõnede meeste puhul me lihtsalt ei tea, kas mõju sperma omadustele on püsiv,» ütles Glasgow ülikoolis töötav Ühendkuningriigi riikliku tervishoiuteenistuse konsultant Scott Nelson konverentsil eraldi ettekandes. Ta lisas, et rohkem oleks vaja andmeid selle kohta, kuidas COVID-19 põhjustatud spermakahjustused viljastumist mõjutada võivad. «Kui sul on näiteks 120 miljonit seemnerakku, siis on tõenäosus, et isegi kui nende arv tunduvalt väheneb, on sul neid lõpuks ikkagi alles 60 miljonit ja suudad ilmselt siiski loomulikul teel viljastada,» selgitas Nelson.

Tegu ei ole esimese uuringuga, mis näitab, et SARS-CoV-2 viirusega nakatumine võib spermatosoidide arvu ajutise vähenemiseni viia. Antwerpeni ülikooli haigla arsti Gilbert Dondersi juhitud 2021. aasta uuringus analüüsiti 67 mehelt (keskmine vanus 34) saadud spermaproove pärast positiivse COVID-19 testitulemuse saamist.

35 mehe proove analüüsiti kuu aja vältel pärast positiivse PCR-testi tulemuse saamist ning neist 13 tuvastati alla keskmise jäänud seemnerakkude arv (alla 15 miljoni seemneraku milliliitri seemnevedeliku kohta). Töörühm analüüsis ülejäänud 32 osaleja proove ligikaudu kahe kuu jooksul pärast testi tegemist ning nad leidsid, et vaid kahe osaleja seemnerakkude arv jäi alla keskmise, millest võib järeldada, et spermatosoidide arv aja jooksul taastub. Uuringus ei hinnatud aga spermatosoidide arvu osalejatel enne nakkuse saamist.

Mõõduka kuni raske haigusega meestel võib sperma kvaliteet ajutiselt langeda

Tuneesias asuva Monastiri ülikooli teadlane Amira Sallem tutvustas koos oma kolleegidega konverentsil ka tõendeid COVID-19 mõjust seemenrakkude liikuvusele. Nad kogusid 90 inimeselt (keskmine vanus 38) ühe spermaproovi enne pandeemiat ja ühe selle ajal ning leidsid, et keskmiselt vähenes ujuda suutvate seemnerakkude osakaal selle aja jooksul viie protsendi võrra. Kuid selles uuringus ei testitud, kas osalejatel oli COVID-19.

COVID-19 põdemine võib spermat mõjutada, sest kahjustada võivad saada koed, mis seemnerakkude arengut toetavad. Laboriuuringutest on selgunud, et SARS-CoV-2 viirus võib nakatada rakke munandites ja munandimanuses (kohas, kus spermarakud «küpsevad»). 26 mehel kerge COVID-19 infektsiooni ajal tehtud pildiuuringus leiti, et 11 oli põletikuline munandimanus.

Samuti on tõendeid, et SARS-CoV-2 võib olla suuteline otseselt seemnerakkudega seostuma. Itaalia L’Aquila ülikooli teadlane Chiara Castellini esitles oma kolleegidega konverentsil uuringut, kus nad leidsid, et seemnerakkude pinnal olid ACE2 retseptorid olemas 40 spermadoonoril. Siiski pole viirust veel seemnerakkude seest leitud.

Spermadoonorlus

Harva on siiski ka SARS-CoV-2 leitud seemnerakke kandvast seemnevedelikust. Hispaanias asuva La Fe ülikooli ja polütehnilise instituudi teadlane Pedro Jose Fernández-Colom tutuvustas koos oma kolleegidega konverentsil tööd, kus and analüüsisid spermat, mille olid ajavahemikus juuli 2020 kuni märts 2021 annetanud 50 meest. Teadlased leidsid SARS-CoV-2 ühest proovist. Fernández-Colom ütles New Scientistile, et viiruse esinemine spermas on haruldane, kuid mitte võimatu. Samas puuduvad tema sõnul tõendid, et seda haigust saaks sperma kaudu sugulisel teel edasi anda.

Üldiselt on COVID-19 mõju spermale sarnane sellega, mida täheldatakse pärast teisi palavikuga seotud haigusi, näiteks grippi, sest sperma on temperatuurimuutuste suhtes ülitundlik.

«Andmete põhjal võib arvata, et mõõduka kuni raske haigusega meestel võib sperma kvaliteet ajutiselt langeda, samamoodi nagu seda on näha teiste palavikku põhjustavate haiguste puhul,» ütleb Sheffieldi ülikooli teadlane Allan Pacey. «Sellisel juhul ei muretse ma enam COVID-19 nakkuse pikaajalise mõju pärast meeste viljakusele ning näen, et see ei ole tõsisem, kui gripiinfektsiooni järgne nähtus.»

Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkinud Mariliis Kolk.