Vesinik kotti: väärtuslikku rohegaasi saab pulbrina vedada, kasutamiseks lisa vaid vett

Retsept on lihtne: lisa pulbrile vett ja vesinikku hakkab tulema. Foto: EAT

Vesinik on küll väga kasulik rohegaas, mis ei saasta loodust ja annab palju energiat, kuid selle suurim puudus on keeruline transport. Hiinas Guagdongis asuv ettevõte EPRO Advance Technology Limited ehk EAT leidis viisi, mismoodi vesinikku transportida nagu tavalist liiva – pulbrilisel kujul kottides.

Pulbriline aine Si+, milles vesinikku nii-öelda hoida, ongi tegelikult liiva lähteaine ehk räni. Kui gaasi vaja kasutama hakata, tuleb kotis olevale sõmerale pulbrile lisada sobivas koguses vett ning eralduv vesinik turvaliselt kinni püüda, mis on palju lihtsam kui plahvatusohtlikku vesinikku gaasilisel kujul surveballoonides vedada. Järgi jääb ränioksiid ehk liiv.

«EAT on välja töötanud poorse ränimaterjali Si+, millel on võime toota veega kokkupuutel ülipuhast vesinikku ning mis toimib tahkes olekus vesinikku säilitava materjalina – kompaktse, vastupidava ja kergesti transporditavana, mis lahendab paljud vesiniku kasutamisega seotud probleemid,» ütles ettevõtte tegevjuht Albert Lau eelmisel nädalal välja tulnud pressiteates.

Keemilise reaktsiooni võib käima tõmmata temperatuuridel 0–80 °C, seega põhiline, et poleks liiga kuum ning valitseksid plusskraadid, mis on ka mõistlik, sest jääd segada ei saa ja keeva veega on ka keeruline vesinikku tootma hakata.

Üle jäänud liiv olevat keskkonnale ohutu ning seda saab kasutada ehitusel või lihtsalt pinnatäiteks.

Vesiniku tekitamine pulbrist toimub lihtsa valemiga: võta räni, lisa vett ja eraldub vesinik ning alles jääb ränioksiid ehk liiv. Foto: EAT

Ettevõte pakub ränist toodetava pulbri toorainena välja näiteks kasutatud päikesepaneelid, millest saaks võtta materjali vesinikutekitaja valmistamiseks.

Hongkongi lennujaam plaanib sedasama pulbrilist ainet Si+, mis iseenesest ei kanna otseselt vesinikku kui gaasi, hakata kasutama oma varugeneraatorite toiteallikana. Vesiniku eraldumisel saab ka soojust, mida on võimalik ära kasutada ning kütus sobib asenduseks näiteks laevade ja majade kütteallikana.

Si+ vesinikutanklates saaks toota pulbrist vesinikku kohapeal, samuti sobib see vesinikuelementide täitmiseks. Muidugi saab pulbrilist ainet kasutada ka kodumajapidamiseks vesinikuelemendiga nii elektrit kui soojust tootes. Tuleb vaid kallata Si+ kott tühjaks vesinikuelemendi toiteseadmesse, lisada kraanivett ja energiakandja on olemas.

Kui vesinikutanker Suiso Frontier võtab peale 88,5 tonni vedelat vesinikku, selgitas ettevõtte juht esitlusel, siis tavalisse merekonteinerisse mahub pulbrilisel kujul 2,7 tonni vesinikku – õigemini mitte küll otseselt vesinikku, vaid ainet, mis suudab veest just nii palju vesinikku tekitada. Seega saab konteinerlaev vaid 33 merekonteineris transportida sama palju vesinikutekitajat kui terve vesinikutanker. Samas on see laadung 7,4 korda raskem kui puhas vesinik, mida pulber toota suudab.

Lahendusel on ka üks puudus. Nimelt väheneb vesiniku kasulikkus oluliselt, sest seda tekitava pulbri tootmiseks on samuti üsna arvestataval hulgal energiat vaja. Ettevõte pole öelnud, kui kalliks «vesinikukotikesed» kujunevad. Kui aga võtta tootmiseks vajalikku energiat näiteks üle jäävast päikese- ja tuuleenergiast, võib Si+ olla hea energiasalvesti.

Vaata ettevõtte pressiesitlust siit: