:format(webp)/nginx/o/2022/07/22/14712084t1h82b0.jpg)
Robot võib luua endast «vaimse» mudeli, et planeerida liikumist eesmärgini jõudmisel. Taolise võime kohta ütlevad mõned robotiarendajad, et just see muudabki masina nii-öelda eneseteadlikuks, kuigi teised teadlased sellega päris nõus ei ole.
Robot võib luua endast «vaimse» mudeli, et planeerida liikumist eesmärgini jõudmisel. Taolise võime kohta ütlevad mõned robotiarendajad, et just see muudabki masina nii-öelda eneseteadlikuks, kuigi teised teadlased sellega päris nõus ei ole.
Iga robot on mingil viisil koolitatud mõne ülesande täitmiseks ning tihti tehakse seda ka simulatsioonis, et näha, mida tuleks selleks täpsemalt teha. Kuid enamasti teevad robotid kõike mõtlematult, võib-olla toetudes kokkupõrkeohtude vähendamiseks vaid anduritele selle asemel, et mõista, miks nad seda ülesannet täidavad. Samuti pole robotitel tavaliselt tõelist teadlikkust oma keha asukohast füüsilises ruumis. See tähendab, et masinad teevad tihti vigu – löövad näiteks robotkäe vastu takistust –, mida inimesed ei teeks, sest neil on füüsiline eneseteadlikkus ja nad arvestavad ümbruse muutustega.