Hispaanias hakati päikese abiga õhust ja veest lennukikütust tootma (1)

Kaido Einama
, ajakirjanik
Copy
Esimene kütusetehase prototüüp juba töötab Madridi lähedal.
Esimene kütusetehase prototüüp juba töötab Madridi lähedal. Foto: Teadustöö autorid

Hispaanias juba aastaid arendatud päikesereaktoriga toodetakse nüüd lennukikütust lihtsa valemi järgi: võetakse vesi ja süsihappegaas, lisatakse 50 kW päikesekollektorist saadav energia ning tulemuseks on lennukikütus, mis põlemisel laguneb jälle veeks ja süsihappegaasiks. Päikest ja kuumust on Hispaanias tootmiseks praegu küllaga.

Reaktsioon toimub haruldase muldmetalli tseeriumi osalusel, täpsemalt tseeriumoksiidil põhineva termokeemilise reaktsioonina. Päikeseenergiat kogutakse peeglite abil, mis suunavad valguskiired keskel asuvasse reaktorisse.

Laborites on sellist viisi süsinikul põhinevat kütust saadud juba aastaid tagasi, kuid küsimus oli selle tööstuslikus tootmises. «Oleme esimesed, kes demonstreerisid nii-öelda päikesetornide süsteemis toimivat termokeemilist protsessi algusest lõpuni ehk veest ja süsihappegaasist lennukikütuse tootmiseni,» ütles üks projektis osalejatest, Zürichi riikliku tehnoloogiainstituudi (ETH Zürich) professor Aldo Steinfeld. Tema juhtimisel tehtud teadustöö avaldati eile teadusajakirjas Joule.

Kuna kliimasoojenemisse annab suure panuse just lennuliiklus, siis on sellel tehnoloogial eriline tähendus süsiniku heitkoguste vähendamisel, usuvad teadlased. Päikselised ja kuumad ilmad ise soodustavad taolisel viisil lennukikütuse valmistamist õhusaastest ehk süsinikdioksiidist, mida peetakse üheks kliimasoojenemise põhjustajaks. Seni on aga lahenduse üks nõrk koht haruldase muldmetalli kasutamine. Õnneks saab ühendit korduvkasutada üsna väikeste kadudega.

Tehase töötav prototüüp asub Madridis IMDEA energiainstituudis ja koosneb 169 peegeldavast paneelist, mis suunavad päikesevalgust torni otsa paigaldatud reaktorisse. Kontsentreeritud soojus juhib keemiliste reaktsioonide tsükleid korduvkasutatava tseeriumoksiidiga töötavas reaktoris.

Reaktori efektiivsus oli esialgu üsna madal – vaid ligi 4 protsenti, kuid Steinfeldi sõnul loodavad nad protsessi täiustades saavutada kuni 15-protsendise efektiivsuse, mis aitab vähendada vajalike peeglipaneelide arvu, suurendades samas süsteemi võimsust.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles