James Webbi kosmoseteleskoop sai meteoriidiga vigastada rängemalt, kui esialgu arvati

James Webbi kosmoseteleskoobi peegleid kaitseb päikesevalguse eest hiiglaslik vari, kuid kosmoseprügi eest kaitsta aitab vaid kõrvalepõiklemine. Isegi tolmukübe võib peeglisse mikroskoopilise augu lüüa. Foto: Adriana Manrique Gutierrez / NASA

James Webbi kosmoseteleskoop on ehitatud selliselt, et oma eluea jooksul võibki see korra kuus mikrometeoriitidega pihta saada, kuid maikuus tabas maailma üht kalleimat kosmoseinstrumenti siiski ootamatult ja erakordselt suur kamakas. Nüüd, pärast täpsemaid analüüse on selgunud, et kahjustus mõjutab ka Webbi tehtavate piltide kvaliteeti.

Jõuludest alates on kosmoseteleskoopi tabanud juba kuus taevakeha, kuid need on nii pisikesed, et nähtavaid kahjustusi pole tekkinud - peale ühe. Maikuus, eeldatavalt 23. ja 25. mai vahel, läbistas kullatud peegli sektori numbriga C3 üks oodatust palju suurem tükk, mis tekitas parandamatu vea.

Värskelt avaldatud aruandes ütles Webbi uurimismeeskond, et kuigi teleskoobi peeglid ja päikesekatted mikrometeoriitidega kokkupõrgete tõttu aeglaselt lagunevad, mis ongi teleskoobi eluea sisse arvestatud, ületas mais tabanud suurema kosmoseprügi kokkupõrke mõju ühele konkreetsele peegli segmendile ootused.

Pildil on vasakul näha peeglite Maal tehtud esialgse kalibreerimise tulemused, paremal aga pihtasaanud peegel, mille segment C3 jätab mõõtmistulemuste pildile valge laigu. Foto: NASA / ESA

Tavaliselt tehakse arvutustes korrektsioonid, kui teleskoop Maale pilte saadab ning nende korrektsioonidega on võimalik kõrvaldada ka peeglite defekte ja moonutusi, kuid seekordse tabamuse kahjustusi täielikult arvutustega kõrvaldada enam ei õnnestu.

Vasakpoolselt pildilt on näha teleskoobi peeglikriimustusega kujutis, parempoolsel korrigeeriv pilt ainult kriimustuse ja defektide kujutistega ning keskel lõplik pilt, millest peeglikahjustused on maha arvatud. Nii kohendab Webbi kosmoseteleskoop võimalikke peegli vigastusi oma kosmosefotodelt. Foto: NASA / ESA

James Webbi kosmoseteleskoobi planeeritud eluiga on 20 aastat. Selleks ajaks jätkub kütust ning ka peeglid peaksid kokkupõrgetele nii kaua piisavalt hästi vastu pidama, et kvaliteetseid pilte edastada. Suurem peeglisegmendi C3 kahjustus aga on juba mõjutanud pildi kvaliteeti küll esialgu vaevumärgatavalt, kuid siiski, näitas uuring. Taolisi suuremaid kokkupõrkeid võib ette tulla korra aastas, räägib ohtusid ümber hinnanud raport, kuid päris täpselt pole nende sagedust veel võimalik määrata. Nende kokkupõrgete vältimiseks soovitatakse teleskoobi peeglid liikumissuunast nii pikalt kui võimalik teise suunda pöörata, sest orbiidil liikumise suunast võib tabamusi tulla kõige rohkem.

Kuna kosmoseprügi liigub tohutul kiirusel - 28 000 km/h, siis saavad kosmoselaevale ohtlikuks ka üliväikesed alla millimeetrise läbimõõduga tükid, on NASA kokkupõrkeohtu kirjeldanud. Isegi mõni üksik mikroskoopiline värvitükk võib tekitada juba purustava augu oma liikumiskiirusest tekitatud tohutu kineetilise energia tõttu.