K, 7.12.2022

NEW SCIENTIST ⟩ Et toidusaak kasvaks, tuleb geenide kallale minna

Adam Vaughan
, New Scientisti kaasautor
Et toidusaak kasvaks, tuleb geenide kallale minna
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Nisutootjatel terendab ees aeg saaki koristada, kuid saagid jäävad tõenäoliselt loodetust väiksemaks.
Nisutootjatel terendab ees aeg saaki koristada, kuid saagid jäävad tõenäoliselt loodetust väiksemaks. Foto: CLAIRE MORAND

Värske teadusuuringu järgi võiksime teoreetiliselt maailmas nisu tootmiskogused kahekordistada. Selleks tuleks nisu eri piirkondade jaoks geneetiliselt optimeerida. Põllumajandusteadlased on aga skeptilised.

Põllukultuuride eksperdid on varem püüdnud hinnata nn majandamislünka – nisu reaalse saagikuse ja potentsiaalse teoreetilise saagikuse erinevust. Viimast oleks võimalik maksimeerida niisutamise ja muude tegurite parema juhtimisega. Nüüd on teadlased esimest korda välja arvutanud «geneetilise saagikuse lõhe» suuruse – praeguse saagikuse ja maksimaalse saagikuse erinevuse juhul, kui taime genoom oleks täiuslikult kohastunud erinevates kliimatingimustes toitaineid, vett ja päikesevalgust omastama.

See lõhe oli suurim Austraalias ja Kasahstanis (70 protsenti), mis tähendab, et optimeeritud nisugenoomist võiksid kõige rohkem kasu lõigata just need riigid. Väikseim vahe (30 protsenti) oli Uus-Meremaal. Ülemaailmse keskmise (51 protsenti) võrdlus nisukoristusaladega viitab, et ühel päeval võiks maailm nisu tootmist kahekordistada lihtsalt nisugeneetika optimeerimisega, sealjuures rohkem nisu kasvatamata.

Märksõnad
Tagasi üles