Kuumalainetega kaasuv osoonireostus toob endaga kurgu- ja peavalud
Euroopat kõrvetav kuumalaine toob endaga kaasa väga kõrge osoonireostuse taseme, hoiatas Copernicuse atmosfääriseire teenistus teisipäeval, lisades, et Lääne-Euroopa piirkonnad seisavad silmitsi ka äärmusliku metsatulekahjude ohuga.
Prantsusmaal ja Suurbritannias purunevad kuumarekordid ning ülimalt kuivad tingimused ja äärmuslik kuumus tõstavad maastikupõlengute ohtu. Lisaks tõstab Copernicuse teadlaste hinnangul kuumalaine ka maapinnalähedase osooni taset. Erinevalt stratosfääris asuvast osoonist, mis meid päikesekiirguse eest kaitseb, käitub maapinna lähedal troposfääris leiduv osoon kasvuhoonegaasina, kahjustab inimeste tervist ning pärsib taimedes fotosünteesi.
«Väga kõrge osoonireostuse võimalikud mõjud inimeste tervisele võivad olla märkimisväärsed nii respiratoorsete kui ka kardiovaskulaarsete haiguste osas,» ütles Copernicuse atmosfääriseire osakonna vanemteadur Mark Parrington.
Osoon moodustub troposfääris siis, kui fossiilkütuste ja muude saasteainete põletamisel eralduvad ühendid päikesevalguses reageerivad ning Copernicuse hinnangul on nende saasteainete (nt lämmastikuühendite) vähendamine ülioluline.
Teadlased on juba tuvastanud äärmiselt ulatusliku osoonireostuse kogu Lääne- ja Lõuna-Euroopas, eriti Pürenee poolsaare ja Põhja-Itaalia kohal. Päevane maapinnalähedase osooni piirnorm, mis tavaliselt tipneb päeva keskel, saavutas Portugalis, Hispaanias ja Itaalias tervisele ohtliku taseme.
Nüüd hoiatavad teadlased, et kuigi olukord Pürenee poolsaare kohal tõenäoliselt leeveneb, hakkab osoonitase temperatuuride tõustes tõusma ka mandri Põhja- ja Lääneosas. Samuti ei näe Copernicus metsatulekahjude vaibumist.
Parringtoni sõnul võib kõrge pinnaosooni tase põhjustada kurguvalu, köha, peavalusid ja suurenenud astmahoogude riski. Clean Air Alliance’i hinnangul põhjustab osoonireostus aastas ligikaudu miljon liigsurma.
Osoon on murekoht ka põllumajanduse seisukohast. Jaanuaris hindasid teadlased, et püsivalt kõrge osoonireostuse tase Aasias maksab Hiinale, Jaapanile ja Lõuna Koreale hinnanguliselt 63 miljardit dollarit aastas kaotatud riisi-, nisu- ja maisikultuurides.