Webb‘i teleskoop avastas kiirust ületanud asteroidi ja vett planeedil, kus võib sadada sularauda

140 000 km läbimõõduga Jupiter ning sellest vasakul 3100 km läbimõõduga Jupiteri kaaslane Europe pildistatult James Webbi kosmoseteleskoobi lähiinfrapunakaamera 2120 nanomeetrise filtriga. Maa (12 700 km läbimõduga) mahuks ära Jupiteril möllavasse ja vasakulpool näha olevasse hiidkeerisesse. Foto: NASA, ESA, CSA/B. Holler ja J. Stansberry

• Kaugel planeedil võib sadada sularauda, aga vett on seal ikkagi.
• Jupiteri sugulane kihutab ringi pöörase kiirusega

Webb'i kosmoseteleskoop suudab tabada kaks korda kiiremini liikuvaid objekte, kui siiani arvati. Lisaks on selle kaamera ka eriti täpne, et otsida maailmaruumis vett. Alati siiski ei pruugi vee leidmine tähendada elu võimalikkust seal, kust seda leiti.

​James Webb’i Kosmoseteleskoobi (JWST) äsjased vaatlused tõestasid muu hulgas, et selle abil on võimalik tuvastada ka kiiresti liikuvaid objekte, näiteks meie päikesesüsteemis kulgevaid asteroide. Nii jäi Marsi ja Jupiteri vahel liikudes Webb’i kaamera ette asteroid 6481 Tenzing.

Kiiruseületaja jäi vahele

JWST loodi suutlikkusega jälgida Marsi kiirusel liikuvaid objekte – liikumiskiirus 30 millikaaresekundit sekundis. Marss liigub päikesesüsteemis kiirusega 24 km/s. Praeguseks on jälgitud sellest üle kahe korra kiiremini, 67 millikaaresekundit sekundis liikuvaid objekte. Iga kaarekraad jaguneb 60 kaareminutiks ning see omakorda 60 kaaresekundiks ning täisringis on seega 360 x 60 x 60 x 1000 = 1 296 000 000 millikaaresekundit. See kosmiline «kiire liikumine» tähendaks maapealsesse mõõtkavva teisendatult võimet tuvastada 800 kilomeetri kauguselt kilpkonna kõndimist.

Uudiseid kosmiliselt tõttavate objektide kohta laekub pidevalt ning seega võib JWST saada Maad ohustavate kosmiliste objektide eelhoiatussüsteemi osaks. NASA on kinnitanud, et JWST fotosid ja andmeid käsitletakse Maa kosmilise turvalisuse kontekstis erilise hoole ja tähelepanuga.

Kaks James Webb'i teleskoobi infrapunakaamera pilti Jupiterist, millel näha ka kolm selle kuud. Vasakpoolne pilt tehtud 2120 nanomeerilise filtriga ja parempoolne 3230 nanomeetrilise filtriga. Foto: NASA, ESA, CSA/B. Holler ja J. Stansberry

Asteroidi Tenzing jäi kaamerasse, sest lisaks süvakosmose uurimisele sai JWST mahti vaadata ka siinsamas olevat Jupiteri. NASA kommentaaridest ülesvõtetele selgub, et tegu on vaatamata lühikesele, umbes üheminutilisele säriajale ülimalt informatiivsete fotodega. Need on jäädvustatud veel enne JWST ametlike vaatluste algust teleskoobi võimekuse testimiseks ning kujutistel on eristatavad Jupiteri rõngad ja selle kaaslasedki. Asteroid Tenzingi liikumine tuvastatigi Jupiterist tehtud ülesvõtetel sellest ruumiosast, kus olid näha Jupiter ja kolm selle kaheksakümnest kuust: Thebe, Metis ja Europa.

Asteroid 6481 Tenzing möödumas Jupiteri kaaslase Europe eest, millest James Webb'i kosmoseteleskoobiga õnnestus teha viis järjestikust ülesvõtet. See asteroid tiirleb ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil. Suhteliselt suurena paistab see 20 km/s liikuv kosmiline objekt seetõttu, et paikneb Jupiterist umbes 220 miljonit kilomeetrit Maale lähemal. Europa kujutisel on keskel tume ala. Tegemist on asjaoluga, et selle kaaslase pinda katab jääkiht, mis paistabki Webb'i soojakaamera kujutisel jahedana. Jääkihi all on ookean, millest loodetakse leida elu. Foto: NASA/M.Strandberg

​Jupiteri pöörane sugulane

Äsja avaldati ka ühe Jupiteri-laadse Maast 1150 valgusaasta kaugusel asuva gaasilise planeedi spektri mõõtmisandmed. Planeet möödub perioodiliselt tähest, mille ümber ta tiirleb, varjutades seejuures tähevalgust, ning valguse koostise muutusi uurides saame teada, millest koosneb planeedi atmosfäär.

Jupiterit poole kergem planeet WASP-76b teeb 4,5 päevaga ühe tiiru ümber tähe WASP-76, möödudes sellest väga lähedalt. Planeedi tiir ümber oma tähe kestab vaid veidi üle 43 tunni. Tähe lähedusest johtuv kõrge pinnatemperatuur tingib aga selle, et planeedi vaadeldav läbimõõt on paisunud Jupiteri omast 1,2 korda suuremaks.​

Maalt lõunataevas vaadeldavas Fööniksi tähtkujus asuvat 2013. aastal avastatud eksoplaneeti on varem uuritud Tšiilis paiknevast Euroopa Lõunaobservatooriumi neljast 8,2-meetrise läbimõõduga peegelteleskoobist koosneva vaatlusseadmega. 2018. aastal tehtud vaatluste alusel hinnati seda 100 km/s kihutavat Jupiteri (mille liikumiskiirus on «ainult» 13 km/s) kauget sugulast täiesti pilvituks, sest selle atmosfääris paistsid naatriumi spektrijooned piisavalt selgetena, mis pidanuks viitama pilvede puudumisele.

Ilmselt oli raske arvata, et Päikesest pea 1,5 korda suurema läbimõõduga ning selllest 1,7 korda suurema massiga tähe vahetus läheduses kiirelt tiirleval raudagi keema ajava temperatuuriga planeedil võiks pilvi olla. ​

Taevast tibutab sularauda

JWST vaatlused aga osutavad, et sellel planeedil võivad siiski olla pilved, sest vaatamata 1900-kraadisele keskmisele temperatuurile võib selle planeedi atmosfääris olla veeauru. Vee otsimine maailmaruumis on JWST üks ülesanne, sest selle olemasolu viitab elu võimalusele. JWST eelkäija Hubble’i kosmoseteleskoop on juba paljude eksoplaneetide atmosfääris veeauru tuvastanud.

WASP-96b tiirleb oma tähele üheksa korda lähemal kui Merkuur meie Päikesesüsteemis – «ainult» viie miljoni kilomeetri kaugusel –, ning on arvatud, et selle atmosfääris võib sadada ka sularauast moodustuvat vihma, kuna kõrgeimad temperatuurid planeedil võivad ületada 2500 kraadi piiri.

​Üks on selge, et elu – vähemalt sellisel kujul, nagu oleme harjunud seda Maal nägema – pole sealt mõtet otsida.