NEW SCIENTIST Tapjarobotite reguleerimine ei õnnestu kuidagi Venemaa agressiooni tõttu Ukrainasse

David Hambling
, New Scientist
Copy
Moskva lähedal Alabinos mõned aastad tagasi toimunud sõjatehnika foorumil esitles Kalašnikovi kontsern roboti-stiilis mudelit, mis kujutab ühe tulevikurelvana robotit lahinguväljal. ÜRO-s ei õnnestu kuidagi kokku leppida autonoomsete relvade kasutamise reguleerimises, mida on juba tehtud keemia- ja biorelvadega.
Moskva lähedal Alabinos mõned aastad tagasi toimunud sõjatehnika foorumil esitles Kalašnikovi kontsern roboti-stiilis mudelit, mis kujutab ühe tulevikurelvana robotit lahinguväljal. ÜRO-s ei õnnestu kuidagi kokku leppida autonoomsete relvade kasutamise reguleerimises, mida on juba tehtud keemia- ja biorelvadega. Foto: Pavel Golovkin / AP / Scanpix

Rahvusvahelised katsed kuidagimoodi reguleerida autonoomsete relvade kasutamist, mida mõnikord nimetatakse ka «tapjarobotiteks», on rööbastelt maha jooksmas, kui selliseid relvi Ukrainas kasutades selguks nende tõhusus.

Seni pole teada, et ükski riik oleks autonoomseid relvi lahingus kasutanud. Nende võimalik lahinguväljale toomine on vastuoluline, sest need robotid valivad ja ründavad sihtmärke ilma inimliku järelevalveta. Relvakontrolliga tegelevad organisatsioonid võitlevad praegu siduvate rahvusvaheliste lepete nimel, et kuidagi reguleerida selliste masinate võimalikku kasutamist, nii nagu on juba olemas rahvusvahelised kokkulepped keemia- ja bioloogiliste relvade puhul. Seda pidurdavad aga praegused sündmused Ukrainas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles