:format(webp)/nginx/o/2022/07/15/14695150t1h7d22.jpg)
Vaatepilt rähnist, kes oma nokaga halastamatult 20 korda sekundis vastu puud taob, tekitab paratamatult küsimuse, kuidas ta aju sedasi terveks jääb? Aastaid on usutud, et lindude peas on mitmeid aju kaitsvaid struktuure, mis lööke edukalt summutavad. Nende kolju ehitusest inspireeritult on isegi amortisatsioonimaterjale ja -varustust ehitatud.
Kuid möödunud nädalal avaldas Euroopa ning Kanada teadlastest koosnev uurimisrühm ajakirjas Current Biology teadusartikli, milles selgub, et senised uskumused rähnide löögikindluse tagamaade kohta ei vasta tõele. Ülikiiret liikumist jäädvustava kaamera kaadrite analüüsimisel sai ilmsiks, et rähnid on löökide summutamisest loobunud, ning et peapõrutust aitab neil vältida pea kasutamine haamrina.
Kui rähn oma nokka vastu puud lööb, tekib sellest lööklaine. Juhul, kui miski rähni kolbas need löögid enne ajju jõudmist neelaks - nii nagu auto turvapadjad enne löögi reisijani jõudmist - pidurdaks linnu pea kokkupuute järel nokaga võrreldes aeglasemalt.