Eestit külastanud astronaut: olin esimene katsejänes eestlaste tehnoloogia-eksperimendis

Matthias Maurer kosmoses. Foto: Erakogu

12. juulil külastas Tallinnat Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut Matthias Maurer, et astuda üles Kosmosefestivali laval Telliskivi Loomelinnakus. Oma ettekandes rääkis Maurer ka eestlaste meditsiiniseadmest Myoton, mida ta kasutas esimese inimesena kosmoses. Myoton on väike telekapuldi mõõtu seade, millega saab mõõta inimese lihastoonust.

Kui astronaut viibib kaaluta olekus pikemat aega, siis selle tõttu, et puudub vajadus hoida skeletti püsti, hakkavad teatud lihased kaotama toonust. Müomeetriga on võimalik lihastoonust ehk lihase pinget mõõta. Myotoni kasutatakse ka lennukipilootide ja teiste pingelistel ametitel töötavate inimeste lihaspingete mõõtmisel, kuid rahvusvahelises kosmosejaamas oli Saksa astronaut Matthias Maurer esimene katsejänes. Tema sõnul oli Myoton neil igapäevane tööriist.

Mis Kosmosefestivalil veel toimus?

Telliskivi Loomelinnakus leidis 12. juulil aset kosmosefestival «100 km kosmosest», mille peaesineja oli Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut Matthias Maurer. Maurer veetis hiljuti pool aastat Maast 400 km kõrgusel rahvusvahelises kosmosejaamas, viies seal läbi tehnoloogia-, bioloogia- ja meditsiinivaldkonna teaduseksperimente. Ta naasis kosmosest käesoleva aasta 6. mail SpaceXi kapslis Crew Dragon. Kapsli pehme maandumine Mehhiko lahes lõpetas Maureri missiooni «Cosmic Kiss» (e.k kosmiline suudlus). Maurer oli rahvusvahelise kosmosejaama meeskonnajuht ning pidi täitma tööülesandeid ka avakosmoses väljaspool kaitsvaid kosmosejaamaseinu, kõik eluks vajalik kaasas vaid tema enda skafandris.

Festivali peakorraldaja Katriin Kristmanni sõnul on tegu selle suve ambitsioonikaima teaduspeoga: «Astronaudi esinemine Tallinnas on Eesti kosmoseajaloos esmakordne sedalaadi kohtumine. Loodame, et innustame sellega kohalikke andekaid inimesi ning varsti on meil ka Eesti esimene astronaut.» Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi direktor Antti Tamm on rõõmus, et ESTCube'i noored on andnud kosmose tutvustamisele uue hoo. «Mida rohkem me kosmost uurime, tunneme ja vastutustundlikult kasutame, seda paremini mõistame ka oma koduplaneeti ja oskame tema eest hoolitseda,» ütleb ta.

Kosmosefestivalil oli võimalik kuulda Matthias Maureri kordumatuid lugusid, kuid lisaks astronaudile võtsid sõna Eesti kosmoseskeene tipptegijad ja -teadlased, toimusid õpilastele mõeldud töötoad ja teadusteater. Meelelahutusprogramm oli lausa teiselt planeedilt: nimelt astusid üles staarid ansamblist Elephants from Neptune (nende nimi eesti keeles ütleb, et nad pärinevad Neptuunilt). Populaarteaduslikule ning meelelahutuslikule festivalile olid oodatud igas vanuses kosmosefännid. Üritus oli kõigile osalejatele tasuta.

«100 km kosmosest» peakorraldaja oli Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutus, keda enamus Eesti inimesi tunneb tänu ESTCube-1 satelliidile. ESTCube-1 oli esimene Eestis  valmistatud satelliit, mis jõudis 2013. aastal orbiidile ja tegi sellega Eestist kosmoseriigi.

Nüüd on valmis saamas sihtasutuse teine satelliit ESTCube-2, mis on samuti tudengite arendatud, aga on kolm korda suurem ja teadusmahukam. ESTCube-2 satelliit lendab Euroopa kosmodroomilt Vega-C raketil kosmosesse eeldatavalt 2022. aasta lõpus.

Eesti Rahva Muuseum soostus kosmosefestivali puhul laenama oma eksponaati –ESTCube-1 satelliidi mudelit. Seega oli 12. juulil võimalik loomelinnakus näha oma silmaga mõlemat satelliiti.

Pikemat intervjuud Maureriga loe laupäevasest Postimehest.