Nii nagu mullu 25. detsembril James Webbi kosmoseteleskoobi ilmaruumi lennutamisel lubati, nii hakkaski jaanipäeva paiku sealt andmeid tulema. Just andmeid, sest see pole mingi digifotokas, mis on saadetud Maa taha ilupilte tegema. Ligi kümme tuhat inimest on 25 aastaga kulutanud ümmarguselt kümme miljardit dollari, et selline masin valmis saaks. «Milleks?» küsivad pragmaatilised küünikud nüüd.

Sest see masin teeb meie maailmapilti muutvaid fotosid. See, millest need kujutised kokku käivad, on universumist teleskoobipeeglile langenud valguse mõõdetavad omadused ehk spektrid. Need peeglid on mikrometeoriitidega mitu korda pihta saanud, aga minevikku vaatav masin on need paugud üle elanud.

Kommentaarid
Copy