NEW SCIENTIST ⟩ 7 suurt küsimust, millele James Webbi kosmoseteleskoop võib anda esimesed vastused

Selline näeb välja lahti volditud James Webbi kosmoseteleskoop. 12. juulil saab näha selle esimesi teaduslikke värvipilte. Foto: Adriana Manrique Gutierrez / NASA / CNP via ZUMA Press Wire / Scanpix

12. juulil avaldab James Webbi kosmoseteleskoop (JWST) oma esimesed teaduslikud kosmosepildid, mis kergitab eesriiet astronoomia uue ajastu eest. Pärast aastatepikkust ootamist, pingelist starti ja kuid kestnud katsetamisi on kõigi aegade võimsaim teleskoop lõpuks valmis andma vastuseid tähtsatele küsimustele, mis meil kosmose kohta on tekkinud.

Tänu oma unikaalsetele võimetele lubab JWST piiluda universumi kaugeimasse minevikku. Infrapuna-observatooriumina, mille hiiglaslik peegel hõljub praegu Kuu orbiidist kaugemal, suudab see seade koguda valgust ka kõige nõrgematelt ja kõige kaugematelt tähtedelt ning galaktikatest – sellist valgust, mis on infrapunase lainepikkuse osas pärast miljardeid aastaid läbi paisuva universumi reisimist nii-öelda välja venitatud. Tänu seni ületamatule nurkeraldusvõimele näeb kosmoseteleskoop just neid objekte väga hästi. Infrapunaspektrograaf peaks aitama meil täpsemalt näha ka potentsiaalselt elamiskõlblike eksoplaneetide atmosfääris valitsevaid molekule.

JWST-lt saadud andmed aitavad meil ka lahti harutada mõningaid kosmose suurimaid saladusi alates sellest, kuidas tekkisid esimesed tähed ja galaktikad ning kui kiiresti universum laieneb, kuni maavälise elu leidmiseni.

Võtame kõigepealt luubi alla seitse suurimat küsimust, millele JWST peaks uut valgust heitma, keskendudes konkreetsetele projektidele, millele on tähelepanu suunatud teleskoobi esimeses vaatlustsüklis. See aitab täpsemalt hinnata seda, kuidas 10 miljardi dollarine teleskoop muudab meie arusaama kosmosest.