AK Kopeerimine – kiiduväärt tegevus, mida vahel vaja ka maha laita

Urmas Tartes
, loodusteadlane
Copy
Kõrvuti fotodel on vanem ja laps, kes pildile jäädvustatud ühevanustena. Lapsed ongi vanemate geneetilised koopiad, väikeste variatsioonidega muidugi. Inimestel on evolutsiooniga erisuhe: ebasoodsaid geenikombinatsioone korvatakse meditsiini abil ja mine tea, tulevikus võimalik, et hakatakse korrigeerima ka geene. 
Kõrvuti fotodel on vanem ja laps, kes pildile jäädvustatud ühevanustena. Lapsed ongi vanemate geneetilised koopiad, väikeste variatsioonidega muidugi. Inimestel on evolutsiooniga erisuhe: ebasoodsaid geenikombinatsioone korvatakse meditsiini abil ja mine tea, tulevikus võimalik, et hakatakse korrigeerima ka geene. Foto: BoredPanda

Kõige tõhusaim näib olevat teha täna sedasama, mida tegime eile. See on loodusseadus, mida evolutsioon on kasutanud miljardeid aastaid. Kogu evolutsiooni põhiloogika on paljundada täna neid lahendusi, mis eile hästi toimisid.

Kord edukalt tehtu massiline kordamine ei nõua mingeid uuendusi, kõik on juba läbiproovitud. Sedasama printsiipi rakendatakse iga päev ka inimtegevuses. Alates masstootmisest, poes ostmisest ja lõpetades meie arvutikasutamisega. Copy-paste on tõenäoliselt kõige enam kasutust saav arvutikäsk maailmas, mille abil saab ühest rakendusest teise liigutada muutmata kujul mistahes informatsiooni.

Kuid vaatamata kopeerimise ülimale tõhususele on sellel ka üks ebameeldiv puudus. Varem kasutatu kopeerimine on kõige efektiivsem meetod vaid siis, kui täna valitsevad täpselt samad olud, mis eile. Ja iga kopeerija eeldab, et hommegi valitsevad täpselt samad olud, mis täna. Niipea kui olud muutuvad, hakatakse kopeerima mittetöötavaid lahendusi ja eilse kopeerimisest saab maailma kõige kasutum ja nigelam toiming üldse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles