Loe, kuidas nutikad viirused endile sääskedest taksosid tellivad

Pistesääskedele mõjub atsetofenoon ülimalt ligimeelitavalt. Nii denga- kui zikaviiruski suudab pärssida selle aine sünteesi organismis, mis atsetofenooni tootvaid mikroorganisme taltsutada suudab. Foto: Piqsels

Viirused suudavad muuta naha pinnal elavate mikroorganismide eluolu sel moel, et need omakorda saadavad keemilise küllakutse pistesääskedele.

Nii denga- kui zikaviirused suudavad muuta nendega nakatunud organismi naha mikrobioomi selliselt, et selles mikroorganimide kogumis hakatakse valmistama rohkem just neid lõhnamolekule, mis sääski ligi meelitavad.
On kindlaks tehtud, et dengapalavikku põdevate inimeste higis on 10 korda rohkem sääski ligi meelitavat atsetofenooni kui tervetel inimestel. Algselt tehti asjakohaseid katseid hiirtega ning nende nahal elavate mikrorganismide tekitatud paarikümnest ühendist osutuski atsetofenoon kõige enam sääski ligitõmbavaks.

Atsetofenooni molekul mõjub pistesääskedele nagu palderjan kassidele. Zika- või dengaviirusega nakatunu higis on kümnekordne kogus neid molekule terve inimesega võrreldes. Foto: Wikipedia