Teadlased pakkusid välja neli erinevat stsenaariumit Eesti tulevikusuheteks Aasiaga

Lõuna-Korea pealinn Soul. Foto: Pexels

Nelja Eesti kõrgkooli teadlaste koostatud raportis Eesti ja Aasia tulevikusuhetest esitatakse neli võimalikku stsenaariumi, mille eesmärk on abistada otsustajaid Aasiat puudutavate valikute tegemisel. Tõenäolisimad stsenaariumid on eraldumine ja kohandumine.

Juunis valminud Eesti ja Aasia tulevikusuhete raportis analüüsiti arengusuundi, mis võivad mõjutada Eestit ning Eesti koostööd ja suhteid Aasia riikidega aastatel 2022–2030. Raportis esitatud tulevikuvaated aitavad otsustajaid – ametnikke, poliitikuid, ettevõtjaid – valikute ja plaanide tegemisel. Stsenaariumide planeerimise meetodiga kirjeldati eesootavaid muutusi ja valikuid kuues valdkonnas: poliitika ja julgeolek, inimõigused ja õigusriik, majandus, haridus ja kultuur, küberjulgeolek ning kliima.

Analüüsi tulemusel valminud neli stsenaariumi on koostöö, eraldumine, kohandumine ja kokkupõrge. Stsenaariumide erinevused lähtuvad kahest peamisest määramatust asjaolust: milliseks kujuneb majanduslik, poliitiline ja looduskeskkond ning kas suudetakse teha koostööd, hoolimata väärtuste erinevustest.

«Kõige tõenäolisemad stsenaariumid on eraldumine, mis toob kaasa sarnaste väärtushinnangutega riikide koondumise, ja kohandumine, mis hõlmab huvipõhist koostööd erinevate riikidega, eirates väärtushinnangute erinevusi,» ütles projekti juht, Tartu Ülikooli Aasia keskuse kommunikatsioonijuht Heidi Maiberg. Näiteks eraldumise stsenaariumis võib koostöö tegemisel määravaks saada vähemusgruppide põhiõiguste kaitse ja uute tehnoloogiate kasutamine, eriti inimeste jälgimisega seotud küsimused. Maiberg rõhutas aga, et hoolimata sellest, milline stsenaarium vastab tulevikus kõige enam tegelikkusele, on mitmeid teemasid, kus Eesti ja Aasia riigid võivad koostööd teha või peavad seda tegema, nagu inimõiguste eest seismine ning kliimamuutustega seotud probleemide ennetamine ja lahendamine.

Uurimistöö tulemus pole lõplik, vaid kohandatav dokument, mis pakub otsuste tegemisel raamistikku. Raporti sisu saab täiendada, sobitada ja arvesse võtta organisatsiooni või huvigrupi vajaduste järgi, olgu nendeks riigiasutused, kõrgkoolid, eraettevõtted või vabaühendused. Stsenaariumide tõeline väärtus selgub nende kasutamise käigus: kas nende põhjal tekib selgem strateegia ja kas need aitavad kaasa uute ideede tekkele. Koostajate hinnangul on mitme soovituse elluviimiseks vaja teha jätku-uuringuid ja analüüse, et anda rohkem taustteavet või täpsemaid juhiseid ja suuniseid.

Projektis osalesid Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Estonian Business Schooli ja Sisekaitseakadeemia teadlased. Raporti koostamist rahastas Välisministeerium.