Väliseesti teadlane leidis Gröönimaalt jääkarud, kes suudavad ellu jääda ka merejääta

Copy
Kagu-Gröönimaa jääkaru liustikujääl.
Kagu-Gröönimaa jääkaru liustikujääl. Foto: Thomas W. Johansen/NASA

Arktika merejääst sõltuvate jääkarude tulevik tundub tume – hüljeste jahtimiseks hädavajalik merejää kahaneb kliimamuutuste tõttu ja sellega koos väheneb nii jääkarude kui Arktika põlisrahvaste võimalus ellu jääda. Kuid tunneli lõpust paistab tibatilluke valguskiir. Nimelt on polaaruurijad Eesti juurtega teadlase Kristin Laidrega eesotsas jälile saanud jääkarude populatsioonile, kes on suutnud keeruliste tingimustega kohaneda veidi paremini kui teised.

Eelmise nädala neljapäeval ajakirjas Science avaldatud uuringus tutvustavad teadlased Kagu-Gröönimaalt leitud jääkarude alampopulatsiooni, kes on suutnud enda kasuks tööle panna mageveejää. Teadlased avaldavad lootust, et selles elupaigas – ja teistes samasugustes – võiksid vähemalt mõned jääkarude populatsioonid olla suutelised ellu jääma, kui merejää suviti täielikult ära sulab, nagu sajandi teiseks pooleks ennustatakse. Laidre sõnul ongi see üks polaaruurijate suuremaid küsimusi – kus asuvad Arktikas need kohad, kus jääkarudel on pikemalt elulootust – ja tema töörühma uuring võibki anda vähemalt esialgse vihje vastusest.

Selle teadmiseni jõudmine oli aga pikk tee ja tegelikult pole see veel läbi. Esmalt veetis Washingtoni ülikoolis töötav Laidre, kes on USAs sündinud ja kasvanud, kuid kelle isa oli eestlane, koos oma kolleegidega kaks aastat inuiti kütte intervjueerides. Tihe koostöö põlisrahvastega on selle piirkonna tundma õppimiseks ainuvõimalik, sest nende põhjalikke teadmisi ja pärandit ükski raamatutarkus ei asenda. Kui meil Eestis on veel praegu võimalik kliimamuutuste tagajärgede suhtes silm kinni pigistada, suvel ära taluda mõni üksik kuumalaine ja sügiseks need kannatused unustada, siis Gröönimaa põlisrahvastel seda privileegi pole. «Inuitid sõltuvad väga otseselt merejää olemasolust ja stabiilsetest ilmastikuoludest. Kõik see muutub juba praegu ja kannatavad nende elatus- ja toiduallikad,» ütleb Laidre.

Tagasi üles