Eesti teaduste akadeemia juhatus kinnitas täna kaks Arktika uuringute uurija-professuuri perioodiks 2022–2023. Valituks said Eesti maaülikooli professori Lauri Laanisto ja Tartu ülikooli etnoloogia kaasprofessori Aimar Ventseli uurimisrühmad.
Teaduste akadeemia valis Arktika uuringute uurija-professuurid
Lauri Laanisto hakkab uurima taimekoosluste mitmekesisuse ja produktiivsuse seost Teravmägedel asuva pikaajalise, NutNeti võrgustikku kuuluva püsieksperimendi käigus. Uuringud on olulised seetõttu, et polaaralade loodus on tänu erakordselt kiiretele kliimamuutustele saanud inimkonna parimaks teadmisteallikaks kliimamuutuste mõjude kohta.
Aimar Ventsel võtab fookusesse Arktika põlisrahvaste esindusorganisatsioonid ja nende tegevuse. Uurimus annab ülevaate teadlaste rollist vaadeldavate organisatsioonide tegevuses, Arktika põlisrahvaste esindusorganisatsioonide projektidest ja koostöövormidest ja Eesti võimalustest nende organisatsioonidega koostööd teha.
Koostöös välisministeeriumiga läbi viidud uurija-professuuride konkursil osales viis teadlast koos uurimisrühmadega. Teaduste akadeemia hindamiskomisjoni soovituse alusel valis akadeemia juhatus välja kaks kandidaati, kellele tehakse ettepanek asuda uurija-professoriks ja luua oma ülikoolis uurija-professuur.
«Eduka konkursi järel on rõõm tõdeda, et Arktika on Eesti teadlaste jaoks atraktiivne uurimissuund. Laekunud projektid paistsid silma tulevikku suunatuse ja tugeva rahvusvahelise mõõtmega,» sõnas välisministeeriumi asekantsler Märt Volmer. Asekantsler õnnitles tulevasi teaduste akadeemia Arktika uurija-professoreid ja avaldas lootust, et projektid käivituvad võimalikult kiiresti. «Peame oluliseks, et kõnealused uuringud kasvataksid Arktika-tundmist Eestis, suurendaksid Eesti nähtavust Arktikas ja sisaldaksid jätkutegevusi.»
«Teaduste akadeemia peab oluliseks, et valdkondlike ministeeriumite teadusraha liiguks tegusalt ja ilma administratiivsete kadudeta nende heatasemeliste teadlasteni, kellel on soov ja võimekus kaasa lüüa ministeeriumite ja Eesti riigi ees seisvate ülesannete lahendamisel,» ütles akadeemia president Tarmo Soomere. Teadlasi õnnitledes lisas ta, et Aimar Ventsel ja Lauri Laanisto on akadeemia teemapõhiste uurija-professorite institutsiooni n-ö esimesed pääsukesed. «Loodetavasti lisandub neile juba lähikuudel kolleege, kel söakust oma teadmiste alusel uusi väljakutseid vastu võtta.»
Uurija-professuuride ellukutsumise eesmärk on toetada Eesti teadlaste osalemist Arktika uuringutes ning kasvatada Eesti teadlaste Arktika tundmist ja võimekust osaleda Arktika-alastes olulistes kõrgetasemelistes rahvusvahelises teadusuuringutes.
Arktika uurija-professuuri toetus on 60 000 eurot, millest kaetakse ka Arktika uuringutega tegeleva uurimisrühma ülesehitamisega seotud kulud. Toetus määratakse üheks aastaks. Valitud kandidaadi, professuuri haldava Eesti ülikooli või teadusasutuse ja Eesti teaduste akadeemia vahel sõlmitakse kolmepoolne leping toetuse maksmiseks.