Naftatööstuse ähvardavad metaanipilved paistavad lausa kosmosesse
- Metaan põhjustab ligikaudu 30 protsenti praegusest globaalsest temperatuuritõusust.
- Eelmisel aastal tõusis metaani kontsentratsioon atmosfääris rekordilise hüppega.
- Hiina, Venemaa, Iraan ja India metaaniheite vähendamise leppele alla ei kirjutanud.
Teadlased on esimest korda edukalt rakendanud satelliitseiret, et tuvastada metaani, tugeva kasvuhoonegaasi leke avamere naftaväljal.
Säärane lahendus laiendab oluliselt kosmoseseire võimekusi, tuvastamaks varem nähtamatuid metaanivooge nafta- ja gaasitööstusest.
Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) andmetel paiskas fossiilkütuste tööstus 2020. aastal maailmas õhku umbes 120 miljonit tonni metaani – see moodustab peaaegu kolmandiku inimtekkelisest metaaniheitest kokku.
Ajakirjas Environmental Science and Technology Letters avaldatud värskes uuringus tuvastati Mehhiko lahes nafta- ja gaasitootmisplatvormilt pärit metaanipilv: detsembris paiskus 17-päevase perioodi jooksul õhku umbes 40 000 tonni metaani. Platvorm asub Lõuna-Mehhikos Campeche lähedal, riigi ühel suurimal naftaväljal.
«Meie tulemused näitavad, kuidas satelliidid suudavad avastada metaanivooge avamere naftataristutes,» ütles uuringu vanemautor Luis Guanter, Valencia polütehnilise ülikooli professor.
«Nõnda avaneb uks üksikute avamereplatvormide tööstusheidete süstemaatilisele jälgimisele.»
Satelliidipõhised meetodid metaani lekete tuvastamiseks maa kohal on viimastel aastatel kiiresti arenenud, suunates seeläbi ebamugavat tähelepanu naftatööstusele ja regulaatoreile. Samalaadsed tehnikad on aga seni olnud puudulikud avamere nafta- ja gaasitoimingute lekete seireks, mis moodustavad umbes 30 protsenti ülemaailmsest toodangust.
Suur ja kiire potentsiaal
Seni oli kosmoseanduriteni jõudva peegeldunud valguse hulka piiranud ookeanivee võime neelata lühilainelist infrapunakiirgust.
Guanter ja kolleegid said sellest probleemist nüüd jagu uue veepinnalt põrkuva päikesekiirguse mõõtmise meetodiga, mida nimetatakse päikesehelgi vaatluseks.
Metaan põhjustab ligikaudu 30 protsenti praegusest globaalsest temperatuuritõusust.
Ehkki metaani on atmosfääris palju vähem kui süsihappegaasi, on see sajandipikkuse perioodi lõikes kasvuhoonegaasina umbes 28 korda mõjusam; 20 aasta lõikes aga lausa 80 korda. Metaan püsib atmosfääris vaid kümme aastat, võrreldes sadade või tuhandete aastatega, mil õhus säilib CO2.
See tähendab, et heitkoguste järsk vähenemine võib sajandi keskpaigaks kärpida prognoositud globaalset soojenemist mitu kümnendikku Celsiuse kraadist, aidates säilitada Pariisi kokkuleppe eesmärki piirata Maa keskmise temperatuuri tõus 1,5 kraadini, teatab ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP).
Eelmisel aastal tõusis metaani kontsentratsioon atmosfääris rekordilise hüppega, kuulutasid USA valitsuse teadlased aprillis.
Metaani tekib fossiilkütuste tootmisel, transpordil ja kasutamisel, aga ka märgaladel orgaanilise aine lagunemisel ning põllumajanduses kariloomade seedimise kõrvalsaadusena.
Eelmisel aastal Glasgow's toimunud COP26 kliimatippkohtumisel leppisid kokku enam kui 100 riiki globaalseis metaanilubadustes, et vähendavad heitkoguseid 2030. aastaks 30 protsenti. Mitu suuremat metaanitekitajat – sealhulgas Hiina, Venemaa, Iraan ja India – leppele alla ei kirjutanud.