Ühe jätkusuutliku tehnoloogiana on võimalik kasutada energiakaskaade, mille abil saab tõsta kaugküttesüsteemi energiatõhusust ja pakkuda sooja aina rohkematele hoonetele. Kuidas see täpsemalt käib, selgitab lahti Tallinna Tehnikaülikooli «Nutikate kaugküttelahenduste ja kasvuhoonegaaside emissioonide keskkonnamõju integreeritud hindamise» uurimisrühma juht professor Anna Volkova.
Sama veega uuele ringile
Energiakaskaadid on tehniline lahendus, mis seob omavahel erineva temperatuuriga kaugküttevõrgud.
Näiteks kui harilikult on kaugküttevõrkudes pealevoolu temperatuur 80–100 °C, olenevalt kaugküttevõrgu suurusest ja hoonete temperatuurivajadusest, ja tagasivoolu temperatuur jääb talvel vahemikku 50–60 °C, siis tavalises ilma energiakaskaadideta võrgus voolab see vesi uuesti katlamajja või koostootmisjaama, et see uuesti üles soojendada.
Tänapäevastes kõrgema energiatõhususega majades, kus kasutatakse ruumide kütmiseks moodsamaid lahendusi, nagu põrandakütet, saab aga kasutada kütmiseks palju madalama temperatuuriga soojuskandjat. Näiteks sobiks sellistesse kohtadesse hästi pealevool temperatuuriga 55–60 °C. Kui selliseid energiatõhusaid, madalatemperatuurilise küttesüsteemiga maju on palju, on võimalik moodustada neist terve madalatemperatuuriline kaugküttepiirkond.
Need arengud teevad võimalikuks energiakaskaadide lahenduse, kus uuematest hoonetest koosnev madalatemperatuuriline kaugküttepiirkond kasutab ära suurema kaugküttevõrgu tagasivooluvee soojust. Ehk siis lihtsamalt öeldes vesi, mis andis oma soojuse ära suurde kaugküttevõrku ning on temperatuuril ligikaudu 55 °C, juhitakse spetsiaalse ühenduse abil väiksemasse, madalatemperatuurilisse kaugküttevõrku, kus see annab sooja veel ka sealsetele hoonetele, enne kui suundub tagasi katlamajja, et minna uuele ringile.
Lahendusel on nii plusse kui miinuseid