Saada vihje

NEW SCIENTIST Teadlased järjendasid esimest korda Vesuuvi vulkaanipurskes hukkunud mehe genoomi

Copy
Käsitöölise majast leitud inimjäänused fotol aastast 1934.
Käsitöölise majast leitud inimjäänused fotol aastast 1934. Foto: Notizie degli Scavi di Antichità, 1934, lk 286, joonis 10

Lõuna-Itaalias asuva Vesuuvi vulkaani laastava mõjuga purse 79. aastal hävitas mitu asulat, sealhulgas vulkaanist läänes asunud Herculaneumi ja kagusse jäänud Pompei. Tuha ja pimsskivimi alla mattunud linnadest leitud inimjäänuseid analüüsides leidsid teadlaseid seni teadmata üksikasju pursete tõttu hukkunud inimeste kohta.

Vulkaanipurse tappis paljud Pompei elanikud, kuid nende DNA-d see ei hävitanud. Nüüd on teadlased suutnud Pompeist leitud inimjäänustest järjendada esimese täieliku genoomi ning tuvastanud sealt geneetilisi markereid, mida varem Vana-Roomast leitud ei ole.

Pompei katnud vulkaaniline tuhk ja praht oli hinnanguliselt temperatuuril vähemalt 250°C – piisavalt kuum, et tappa inimesed silmapilkselt ning arvatavasti põhjustada olulist kahju nii nende sisekudedele kui DNA-le. «Kartsime, et kõrgete temperatuuride tõttu võisid meie pingutused DNA järjendamisel tarbetud olla,» ütleb Kopenhaageni ülikooli teadlane Gabriele Scorrano. «Vastavalt mitmele uuringule ei ole tuhastunud kehades tavaliselt märke DNA säilimisest.»

Märksõnad

Tagasi üles