Stipendiumi «Naised teaduses» pälvisid Ester Oras ja Karolina Kudelina
8. juuni 2022, 11:23
/nginx/o/2022/06/08/14611363t1h36df.jpg)
Stipendiumi «Naised teaduses» pälvisid tänavu inimeste muistset toitumist ja selle seoseid tervisega uuriv Ester Oras ja tehisintellektil põhinevat elektrimasinate rikete ennetamise süsteemi loov Karolina Kudelina.
L’Oréal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi «Naised teaduses» 6000 euro suuruse auhinna pälvinud Ester Oras on Tartu Ülikooli (TÜ) keemia instituudi analüütilise keemia kaasprofessor. Karolina Kudelina on Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur. Naisteadlaste sõnul on stipendium väga oluline nii nende enda teadustöö jätkamiseks kui ka julgustamaks teisi noori naisi teadlase karjääri valimisel.
TÜ Archemy labori uurimisrühma juht Ester Oras uurib nüüdisaegsete laboratoorsete analüüsimeetoditega inimeste muistset toitumist ja haigusi. «Arheokeemikuna soovin näidata, milline mõju on ajalooliselt kujunenud toitumisharjumustel meie tervisele ja heaolule nii minevikus kui ka tänapäeval. Minu uurimismaterjaliks on sajandeid ja aastatuhandeid vanad savinõud ning inimskeletid. Arheoloogilise materjali kasutamine võimaldab näidata, kui tihedalt on toitumine ja tervis omavahel põimunud, muuhulgas näiteks toitumise mõju meie füüsilisele, väljanägemisele, ainevahetushaiguste ilmnemisele, mikrobioomi muutustele või ka pikaajaliste geneetiliste mutatsioonide kujunemisele. Poeetiliselt võiks öelda, et tahan anda minevikule värvi ja maitse ning tuua ajalugu meile kõigile lähemale,» rääkis Oras.
TalTechi elektrimasinate uurimisrühma liige Karolina Kudelina plaanib stipendiumi toel töötada välja tehisintellektil põhinevad lahendused ennustamaks ja ennetamaks elektrimasinate võimalikke rikkeid, mis võivad põhjustada majanduslikku kahju, keskkonnaprobleeme ja ohustada inimelu.
«Ka kõige kaasaegsemad elektrimasinad võivad vahel rikki minna. Elektrimasinate töökindluse tagamiseks ja probleemide vältimiseks tuleb nende seisundit pidevalt jälgida ja neid õigeaegselt hooldada. Energiasüsteemide seire on töömahukas ja nõuab märkimisväärseid arvutusressursse. Mõistlik on kasutada suurandmete analüüsimiseks sobivaid tehisintellektil põhinevaid uudseid diagnostilisi lähenemisi. Teadustöö, millega tegelen, integreerib energiasüsteemid pilvandmetöötlusega ja pakub välja intelligentseid lahendusi digitaalse, jätkusuutliku ja kliimaneutraalse tuleviku poole liikumiseks,» rääkis Kudelina.
UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni peasekretär Kerli Gutman avaldas heameelt, et seekord on «Naised teaduses» auhinna pälvinud noor teadlane, kes keskendub ka UNESCO-s üha enam esile tõusvale tehisintellekti valdkonnale, sidudes selle kliimaneutraalsuse ja jätkusuutliku tulevikuga, ning panustades nii oma tööga selgelt ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisse. Samuti rõhutas ta, et esimest korda on programmi raames auhinnatud Eestis teadlane, kes kombineerib elegantselt reaal- ja humanitaarteadusi, näidates oma silmapaistva tööga, kuidas interdistsiplinaarsus teaduses tänapäeval toimib ja toetades teaduse populariseerimist.
Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on väga tervitatav, et programm toetab ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamist meetoditega, mis ühendavad reaal- ja inseneriteaduste eesliinil paiknevad saavutused nende sõnumitega, mis inimesi kõnetab ja mida suudavad pakkuda vaid sotsiaalteadused. Auhinnatud teadlasi ühendab nende terav sotsiaalne närv, millest on kolleegidel palju õppida.
Naised teaduses
Eestis hakati «Naised teaduses» auhindu välja andma kuus aastat tagasi. Selle tunnustuse on eelnevalt saanud kaheksa naisteadlast: Els Heinsalu, Karin Kogermann, Tuul Sepp, Kaarin Parts, Maarja Grossberg, Lisandra Marina Da Rocha Meneses-Nandha, Kaija Põhako-Esko ja Mari-Ann Lind.
L’Oréal-UNESCO noorte talentide programm «Naised teaduses» on ainus toetusprogramm Baltikumis, mis toetab koostöös UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni ja Eesti Teaduste Akadeemiaga naisteadlaste ametialast arengut ja nende jaoks oluliste eesmärkide saavutamist. Baltikumi programm on kasvanud välja ülemaailmsest «Naised teaduses» programmist, mis loodi UNESCO ja L’Oreali koostöös 1998. aastal, et suurendada naisteadlaste arvu ja edendada soolist võrdõiguslikkust teadusmaailmas.