T, 27.09.2022

Haridusuuendustest vandenõuteooriateni: Eesti teadlased uurivad neljas projektis digikultuuri

teadus.postimees.ee
Haridusuuendustest vandenõuteooriateni: Eesti teadlased uurivad neljas projektis digikultuuri
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Euroopa humanitaar- ja sotsiaalteaduste koostööprogrammist Collaboration of Humanities and Social Sciences in Europe (CHANSE) sai rahastuse 26 projekti, millest neljas osalevad Eesti teadlased.

Koos Euroopa kolleegidega uuritakse usalduse kujunemist sotsiaalmeedias, meedia- ja digipädevuste arengut, eri põlvkondade digikäitumist ning veebis levivaid vandenõuteooriaid.

Rahvusvahelise konkursi teemaks oli kultuur ja ühiskond digiajastul ning seal kandideerisid ühisprojektid 23 Euroopa riigist. 26 rahastuse pälvinud teadusprojekti hulgas on neli Eesti osalusega projekti: kolm teadusrühma Tartu Ülikoolist ja üks Tallinna Ülikoolist.

Projektis «TRAVIS: Trust And Visuality: Everyday digital practices» on Tallinna Ülikool (TLÜ) juhtpartneri rollis. TLÜ osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg rääkis, et tema koordineeritavas projektis analüüsitakse visuaalset digitaalset usaldust neljas erinevas kultuurikontekstis – Eestis, Soomes, Austrias ja Suurbritannias. «Uurime, kuidas igapäevastes digipraktikates usaldusväärsust luuakse ning kogetakse, keskendudes tervise visualiseerimisele (sotsiaal)meedias – näiteks sammulugeja kuvatõmmiste jagamine, haiglaõe maskijälgedega selfi, pandeemiameemid, libagraafikud alternatiivmeedias. Lisaks uute teadmiste loomisele soovime panustada infokorratuse ja digipädevuste teemalistesse keskusteludesse ning kujundada usaldusväärset aruteluruumi.»

Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste tutvustas REMEDISe projekti, mille käigus uuritakse kuues riigis erinevate tegevuste mõju meediakirjaoskuse ja digioskuste arengule. «Eestis uurime koos Haridus- ja noorteameti ning ettevõttega Star Cloud, milliseid muutusi on kaasa toonud Tehnoloogiakompass ja Opiqu keskkond ning kuidas nende mõju uuenduslike haridussihtide saavutamisel veelgi suurendada. Saadud tulemused peaksid aitama praktikuid koolides, hariduspoliitika kujundajaid ning haridustehnoloogia ettevõtteid, et nad oskaksid teha tarku otsuseid digitehnoloogiate kasutamisel ja arendamisel,» rääkis ta.

Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus uurib projektis PlatFAM erinevate põlvkondade digikäitumist perekondades ning projektis REDACT keskendub semiootika teadur Mari-Liis Madisson Euroopa digitaalses ruumis levivatele vandenõuteooriatele.

Konkursile esitati 366 eeltaotlust, millest 90 kutsuti teise vooru täistaotlust esitama. Eesti teadlaste huvi konkursi vastu oli väga suur. Eesti teadlaste osalusel esitati 76 eeltaotlust ja 21 täistaotlust.

Eesti partnerite eelarved projektides moodustavad kokku 826 123 eurot, millest 460 000 katab Eesti Teadusagentuur, kes on CHANSE’i konsortsiumi liige ning üks kolmest ühiskonkursi sekretariaadi liikmest. Ülejäänud toetussumma tuleb Euroopa Komisjonilt. Vooru kogueelarve on umbes 36 miljonit eurot. Projektid algavad 2022. aasta sügisel ning kestavad kaks kuni kolm aastat.

Märksõnad
Tagasi üles