L, 3.12.2022

Nurmenukuvaatlustel tehti kindlaks ligi 112 000 nurmenuku õietüübid

BNS
Nurmenukuvaatlustel tehti kindlaks ligi 112 000 nurmenuku õietüübid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Harilik nurmenukk
Harilik nurmenukk Foto: Elmo Riig

Tartu ülikooli teadlaste üleskutse teha viimast aastat nurmenukuvaatlusi on kulgenud väga edukalt ning inimesed on tänavu kevadel ligi 1400 vaatluse käigus kindlaks teinud pea 112 000 nurmenuku õietüübi.

Teist aastat tehakse nurmenukuvaatlusi üle Euroopa. Eestis on vaatlusi tehtud 600. Teist samapalju jõuab veel ära teha, enne kui nurmenukkude õitseaeg lõppeb.

«Eesti otsib nurmenukke» on kodanikuteaduse kampaania, mis lükati käima 2019. aasta kevadel. Looduslikult on eri tüüpi õite esinemise sagedus umbes pooleks, kuid 2019. aasta tulemused näitasid, et mitmelgi pool oli ühte tüüpi õisi rohkem, mis viitab maastiku muutuste mõjule meie nurmenuku asurkondadele.

«Neli aastat vaatlusi kinnitab, et üht tüüpi õisi on ikkagi süsteemselt enam. Sellist avastust pole varem tehtud ega ka nii laial alal uuritud,» tutvustab esialgseid järeldusi Tartu Ülikooli taimeökoloog Marianne Kaldra. Väga tore on, et sel aastal saime vaatlusi ka riikidest, kus nurmenukk ei ole enam nii levinud liik. Näiteks Prantsusmaa, Itaalia, Makedoonia, kus õitsemise aeg on juba lõppenud. «Makedoonias kaasati ka kooliõpilasi vaatlusi tegema, nagu Eestiski ja tuli kohe rohkem väärt infot meie teadlastele. Kuna idapool Euroopas pole ka harrastusteaduse tegijate ring väga suur, siis oleme väga rõõmsad, kui suudame teadust inimestele lähemale tuua ka riikides, kus harrastusteadus väga populaarne veel ei ole,» lisas Kaldra.

Nurmenukk on üks häid indikaatoreid, mille abil meie niitudel kasvavate taimeliikide käekäiku hinnata. Vaatluse tegemiseks tuleb vaadata nurmenuku õie sisse, määrata õie tüüp ja tulemused sisestada nurmenukk.ee kodulehel. Nurmenukke leidub tee ja metsa äärtes, niitudel, rohkem rannikualadel. Vaatlusi saab sisestada seni, kuni nurmenukud õitsevad.

Nurmenukkude õitsemise aeg hakkab tasapisi lõppema, kuid lähinädalatel on veel viimane aeg soovijatel enda nurmenukuvaatlused ära teha. Andmetest on aga näha, et Eestis on inimesed iga aastaga järjest osavamad nurmenukuvaatlejad. Andmed on üha kvaliteetsemad ja väga vähe on selliseid vaatlusi, mida uuringuks kasutada ei saa. Olgugi, et mitmel aastal on ka lätlased väga palju vaatlusi teinud ja mõni nädalavahetus isegi eestlastes enam, on sel aastal nurmenukuvaatlustes kampaania kodumaa inimesed tempokamad olnud.

Nurmenukukampaania on osa teaduse tippkeskuse «EcolChange: Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes» tegevusest ning algatust juhivad Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma teadlased koos partneritega üle terve Euroopa. Teaduse tippkeskust rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Märksõnad
Tagasi üles