Postimees teeb reedel otseülekande Tartus toimuvalt Vaba Akadeemia loengult, kus Niilo Kaldalu räägib geenidest ja DNA-st.
Aastatuhandete vältel on inimene oma soovide järgi muutnud loodust, sealhulgas pärilikkust. Seda on tehtud koduloomi ja kultuurtaimi aretades, ilma et midagi teataks DNA-st. Kui avastati, et DNA on päriliku info kandja, hakkasid arenema ka meetodid selle uurimiseks ja sihipäraseks muutmiseks. Tekkis tehniline võimekus luua muudetud geenidega organisme (GMO-sid). Samal ajal algasid tulised vaidlused, kas selliseid katseid tohib teha, kas GMOde kasutamist ja kasvatamist peab reguleerima ja kuidas? Avalikkuses tekkis uus poliitiliselt laetud teema. Viimaste aastate avastused (CRISPR) lubavad revolutsiooni muudetud geenidega organismide loomises.
Loeng algab lühikese ülevaatega sellest, mis DNA üldse on. Järgneb ülevaade erinevatest meetoditest DNA tükeldamiseks, paljundamiseks, kokku kleepimiseks ja muutmiseks. Seejärel ülevaade muudetud geenidega elusorganismidest.
Kohe, kui vastavad võimalused tekkisid, puhkes vaidlus, kas DNA muutmine on ohutu ja lubatav. Loengus antakse lühike ülevaade ka GMO-dega seotud lahkarvamustest: nii teaduslikest uuringutest kui poliitilisest küljest.
Loeng toimub 27. mail kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikojas (Jakobi 41).
SA Academia Artium Liberalium ehk Vaba Akadeemia on 2018. aasta algul asutatud ühendus, mis koondab eesti haritlasi: teadlasi, mõtlejaid, intellektuaale ja õppijaid. Akadeemia eesmärgiks on luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks ja kujunemiseks kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga. Akadeemia asutajateks on Marju Lepajõe, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Hardo Pajula ja Maria-Kristiina Lotman.
Varasemaid Vaba Akadeemia loenguid on võimalik järele vaadata Postimees TV-st.
/nginx/o/2021/08/12/13984811t1haccc.jpg)