:format(webp)/nginx/o/2022/05/24/14572341t1h19e1.jpg)
Sellised mõisted, nagu «süsinikuneutraalne» ja «nullheide» peaksid motiveerima inimesi keskkonnasõbralikumaid valikuid tegema ja tegutsema keskkonnamõju vähendamise nimel. Mis on aga tegelikult nende sõnade taga, seda selgitab kliimaekspert James Cameron, kes on aidanud rahvusvaheliste kliimakokkulepete, sealhulgas 1997. aasta Kyoto protokolli läbirääkimistel.
Cameron usub, et isegi kui mõned ettevõtted oma rohelisi panuseid kõrgemalt hindavad, tõstab juba ainuüksi probleemist rääkimine kliimakriisi päevakorras kõrgemale kohale. «Veelgi enam, nullheite ideed on lihtne kommunikeerida, samal ajal kui paljud muud eesmärgid ja metoodikad on üsna keerulised,» ütleb ta.
«Süsinikuneutraalsus ja nullheide – need on iseenesest lihtsustused, neil on vigu ja neid tuleb tõlgendada, aga need on paremad kui mitte midagi,» märgib Cameron ning selgitab nende mõistete sisu.
Kui organisatsioon on «süsinikuneutraalne», siis see tähendab, et kehtib kohustus analüüsida süsinikdioksiidi heitkoguseid. Sellest tulenevalt tuleb otsida võimalusi heitkoguste vähendamiseks, kompenseerimise teel alandada heitkoguseid kuskil mujal või eemaldada atmosfäärist samaväärne kogus.
Süsinikuneutraalsuse mõistet on kasutatud juba mõnda aega, lisab Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste. «See võib hõlmata kindlaksmääratud osa äritegevustest ja tavaliselt mõistetakse selle all süsinikdioksiidi heitkoguseid, kuid mitte teisi kasvuhoonegaase.»
Süsinikuneutraalsusest saab rääkida näiteks siis, kui tegeletakse puude istutamise, taastuvenergiasse investeerimise või bioenergia süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega.
Kui räägitakse «nullheitest», siis tähendab see, et ettevõte tegeleb oma absoluutheite vähendamisega kogu tarneahela ulatuses, toetades eesmärki piirata globaalset kliimasoojenemist 1,5 kraadini Celsiuse järgi, nagu lepiti kokku 2015. aasta Pariisi kliimatippkohtumisel.
Kuigi nullheidet peetakse ettevõtete kliimameetmete kuldstandardiks, ei tähenda see Sülluste sõnul, et üks termin oleks teisest parem. Mõlemad terminid viitavad erinevatele tegevustele, mis on kliimamuutustega võitlemise kui tervikliikumise olulised osad.
Mõlemal terminil on kliimaeesmärkide saavutamiseks tehtava heidete vähendamisel täita oluline roll: see algab skaala ühes otsas uute kasvuhoonegaaside heitkoguste täielikust vältimisest ja ulatub teises otsas kõigi allesjäänud heitmete tasakaalustamiseni.
Sülluste usub, et arutelu nihutamine selles suunas, milline võiks välja näha nullheitemaailm, on oluline, et mõista kliimaväljakutse tegelikku ulatust ja aidata meil liikuda heitkoguste vähendamise ambitsioonidest rääkimiselt reaalsete, mõõdetavate meetmete poole.
«See tähendab näiteks vajadust ette kujutada, millist energiat me kasutame, kuidas elame ja reisime, milliseid eluks vajalikke ressursse kasutame, kas meil kõigil on aastane kasvuhoonegaaside heitkoguste arvestus,» sõnas Sülluste.
Kui hakkame kohandama oma perspektiive ümber nullheitemaailma järgi, siis võib see Sülluste hinnangul käivitada tõeliselt huvitavaid arutelusid.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)