DeepMind sai valmis universaalse tehisintellekti, mis läheneb inimese tasemele

Foto: Tara Winstead / Pexels

• Paljud on tehisintellekti võimete osas siiski veel skeptilised
• Kui üks masin oskab kõike, siis ei oska ta eraldi midagi kõige paremini

Google´ile kuuluv Briti tehisintellekti ettevõte DeepMind tegi valmis tehisintellekti, mis suudab lahendada 600 erinevat ülesannet ja õppida uusi oskusi ilma masinõppega treenimata. Kuigi seda peetakse juba suureks sammuks inimese intellektile lähemale, ei läbi uus tehismõistus siiski veel Turingi testi, millega tunnistataks masin sama intelligentseks, kui inimene.

Gato nimeline tehisintellekt erineb varasematest masinõppe süsteemidest ja näiteks Google´i või Alexa virtuaalsetest assistentidest selle poolest, et pole treenitud mingil kitsal teemal ülesannete lahendamiseks ja vastuste andmiseks, vaid suudab ise õppida ilma treenimata ka täiesti uusi asju ja oskab lahendada ülesandeid ligi kuuesajal erineval teemal. DeepMindi insenerid peavad seda suureks sammuks teel inimese intelligentsile lähemale.

Masinõppe professor Oxfordi ülikoolist ja DeepMindi teadlane Nando de Freitas ütles koguni Daily Maili artiklis, et «mäng on läbi» ja masinad on inimesele järgi jõudmas. Samas on ka skeptikuid, kelle arvates on tegemist lihtsalt ligi kuuesaja erineva ülesande jaoks harjutatud iseõppiva masinaga ning tegelikult need 604 valdkonda polegi nii erinevad, kui inimesele tundub, kirjutab The Next Web.

Tehisintellekt Gato suudab näiteks mängida vanu Atari mänge, teha ja töödelda pilte, vestelda inimesega, virnastada robotkäe abil plokke, kirjutada konteksti põhjal tekste jne. Kõik tunduvad väga erinevad ülesanded, kuid masinat on võimalik treenida neid juurde õppima ja seostama.

Gato kasutab serverites moodustatud ühtset närvivõrku – omavahel ühendatud sõlmedega arvutisüsteemi, mis töötab samal põhimõttel, nagu närvirakud inimese ajus.

Freitase sõnul on inimkond siiski veel kaugel sellest, et luua tehisintellekt, mis suudaks läbida Turingi testi. See test näitab masina võimet toimida sama intelligentselt, kui inimene.

Läbimurre tehisintellekti arengus siiski tehti, kirjutatakse DeepMindi blogis. Inspireerituna inimkeelte modelleerimise edusammudest rakendati sarnast lähenemisviisi üldise agendi loomisel väljaspool mingit kitsast valdkonda. Agent, mida nimetatakse Gatoks, töötab mitmete ülesannetega ja mitmete valdkondadega korraga ning suudab oma oskusi laiendada teistesse valdkondadesse.

Uutmoodi tehismõistus oskab erinevaid teemasid seostada ja piltide kirjeldusi välja mõelda, kuid teeb mõnikord seda üsna valesti. Foto: DeepMind

Kui seni näiteks Google´i virtuaalne assistent oskas tohutule hulgale küsimustele vastata, mis olid olemas tema andmebaasis ning võis ka erineval kujul esitatud küsimusi keelemudeli põhjal ära tunda, siis Gato peaks olema võimeline laiemat pilti nägema ja tuletab vastuseid ka siis, kui seda teemat pole otseselt masinaga treenitud.

Kui aga robot teeb paljusid asju, siis ei tee ta ühtki konkreetset asja nii hästi, kui sellele spetsialiseerunud robotid, tõdetakse mõnesid Gato lahendatud ülesandeid hinnates. Nii näiteks olevat Gato vestlusrobotina öelnud ekslikult, et Marseille on Prantsusmaa pealinn, samuti ei tundnud see ära, mis pildil oleval mehel käes oli, arvates, et «mees hoiab käes banaani, et seda pildistada», kuigi mehel ei olnud käes banaani.

Seega võib öelda, et uus universaalsem tehisintellekt on masinatele maailma mõistmise õpetamisel küll suur samm edasi, kuid inimene jääb veel endiselt üsna kättesaamatuks ning Turingi testi tegema pole veel põhjust minna. Samas on liigutud suur samm edasi tehismõistuse universaalsemaks loomisel, nii et see oskaks õppida ka valdkondi, mida varem ei osanud.