/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2022/05/18/14558437t1h4136.jpg)
Pärast nelja aastat Marsi sisemuse sondeerimist läheb NASA InSighti maandur sel suvel tõenäoliselt pensionile, sest päikesepaneelidele kogunenud tolm takistab sellel edasi liikumast.
NASA marsimaandur hakkab tolmu tõttu pensionile sättima
Maandurist jääb maha hulk andmeid, mida teadlased kogu maailmas veel aastaid kasutavad, et meie planeedi moodustumisest paremini aru saada, selgitas NASA teisipäeval, kui InSighti teadusmissioonide peatse lõpu välja kuulutas.
Ülitundliku seismomeetriga varustatud InSight salvestas enam kui 1300 «marsivärinat», sealhulgas viienda suurusjärgu maavärina 4. mail, mis on seni mõõdetutest suurim. Juuli paiku lülitatakse seismomeeter välja. Maanduri energiataset hakatakse siis kontrollima umbes kord päevas ning mõned pildid on tõenäoliselt võimalik veel teha. 2022. aasta lõpuks peatatakse missioon täielikult.
Põhjuseks on maanduri kahele päikesepaneelile kogunenud 2,2 meetri laiune tolmukiht, mis InSighti akud varsti tühjenema paneb. Juba praegu töötab maandur vaid kümnendikul oma algsest võimsusest.
/nginx/o/2022/05/18/14558627t1h9b23.jpg)
Tolmu kogunemise kiirus vastaski suures osas NASA hinnangule, kuid maandur sai veel aasta eest korraks uue hingamise, kui selle robotkäsi ootamatult uude kasutusse – tolmu eemaldama – pandi. Manööver toimis edukalt kuus korda. Robotkäsivars korjas üles natuke Marsi pinnast, pani selle robotile, misjärel lendasid pinnasetükid üle päikesepaneelide, võttes endaga kaasa ka tolmukihi. See lüke pikendas missiooni kestust. Spetsiaalselt tolmu eemaldamiseks mõeldud vahendeid maandurile aga piiratud eelarve tõttu külge ei pandud, sest see oleks vähendanud finantse, mida sai panustada teadusinstrumentidesse.
InSight saabus Marsile 2018. aasta novembris koos USA Perseverance’i ja Curiosity kulguritega ning Hiina Zhurongiga. Selle Prantsusmaal valmistanud seismomeeter on sillutanud teed suurtele edusammudele. Missioonil rohkem kui kümme aastat töötanud teadlane Bruce Barnedt selgitas teisipäevasel pressikonverentsil, et enne ei teadnud nad selle planeedi sisemusest sisuliselt midagi, kuid nüüd on nad esimest korda ajaloos suutnud selle kaardistada.
Infot saadakse seismiliste lainete mõõtmisest, mis on sõltuvalt läbitud materjalidest erinevad. Näiteks suutsid teadlased kindlaks teha, et Marsi tuum on vedel, ning kindlaks määrata Marsi koore paksuse. Tõenäoliselt koosneb see kolmest kihist ning on vähem tihe, kui varem arvati.
/nginx/o/2022/05/18/14558628t1ha780.jpg)
Mai alguses mõõdetud viienda suurusjärgu maavärin oli seni registreerituist tugevaim ning üsna lähedal sellele, mida teadlased Marsi maksimumiks pidasid, kuigi näiteks Maal seda tohutuks värinaks ei peetaks. Banerdt peab neid andmeid tõeliseks aardelaekaks.
Kuid sugugi mitte kõik InSighti teadusoperatsioonid pole nii libedalt kulgenud. Näiteks oli selle soojussondil keeruline pinnase alla jõuda. Sellegipoolest kaalub NASA sarnase tehnika kasutamist tulevikus mujalgi, näiteks Kuul.