NEW SCIENTIST ⟩ Teadlased tahavad luua intelligentsuse perioodilisustabeli – kas see on üldse võimalik?

Koerad pole loomariigis sugugi ainsad, kes imepärast intelligentsust demonstreerivad. Foto: Kaimana Ocean Safari / Caters News

Kui olete kunagi tundnud, et kaasaegses maailmas ei ole intelligentsust just jalaga segada, siis olete ehk valest kohast otsinud. Inimkond võib näida kollektiivse rumaluse all kannatavat, kuid mujal leidub nutikust veel piisavalt.

Ilmselt olete tuttavad vaalade ja delfiinide, šimpansite ja orangutanide kavalate veidrustega. Aga herilased? Nad tunnevad ära inimeste nägusid. Või krabid? Nad varjuvad kiskjate eest peitumiseks kõrvetavate merirooside vahele. Siis veel alligaatorid, kes asetavad oma koonudele toikaid, et püüda haigruid, kes pesamaterjali otsivad. Ja sääsed õpivad pestitsiide vältima pärast ühte kokkupuudet. Ka taimed näitavad intelligentsust. Parasiitronitaim – võrm – suudab hämmastava eristamisvõimega oma saagi üles leida. Isegi kollase limase hallituse – puugipasa* - moodustavad amööbikolooniad suudavad õppida ja üksteist õpetada. Ka biokile, mis koosneb bakterite kolooniatest, omab lühiajalist mälu ja võimet otsuseid langetada.

Sellised hämmastavad võimed on üsna rahutuks tegevad. Üles kerkivad ka mõned põhimõttelised küsimused, sealhulgas, mis tegelikult on intelligentsus, kuidas see arenes ja kuidas erinevate organismide võimeid võrrelda? Sellele on keeruline vastata. Intelligentsuse hindamine looduses on keeruline, eriti meist väga erinevate eluvormide puhul. Nüüd on aga rühm neuroteadlasi, tehisintellekti uurijaid ja filosoofe lagedale tulnud radikaalse ideega. Nad tahavad luua intelligentsuse perioodilisustabeli – sellise, mida kasutatakse keemiliste elementide kategoriseerimiseks. Kui nende ettevõtmine õnnestub, võib see tundmatuseni muuta seda, kuidas me näeme teisi liike ja ka iseennast.