Hiinas rajatakse robotite ja 3D printeriga elektrijaama tammi, inimesed ehitusel ei osale (1)

tehnika.postimees.ee
Copy
Yangtze Kolme Kuru tamm (pildil) on maailma suurim, kuid maailma suurima 3D printeriga ehitatakse Hiinas praegu 180 meetri kõrgust tammi Kollasel jõel, mis saab valmis kahe aasta pärast. Seda tehakse ilma inimkäte abita ja tehisintellekti juhtimisel.
Yangtze Kolme Kuru tamm (pildil) on maailma suurim, kuid maailma suurima 3D printeriga ehitatakse Hiinas praegu 180 meetri kõrgust tammi Kollasel jõel, mis saab valmis kahe aasta pärast. Seda tehakse ilma inimkäte abita ja tehisintellekti juhtimisel. Foto: Zheng Jiayu / www.imago-images.de / Xinhua / Scanpix

Hiinas Qinghai provintsis rajatakse Kollasele jõele hüdroelektrijaama tammi, mille ehitamisel kasutatakse esimest korda tehisintellekti, roboteid ja 3D printerit. Ka veoautod, mis materjali ehituseks ette veavad, on isejuhtivad.

Tammi ehitusel kasutatav 3D printer peaks olema maailma suurim, kirjutab South China Morning Post.

Printimiskiirus on inimeste kätetööst palju kärmem, kuid sellegipoolest peaks hüdroelektrijaama betoonehitis valmis saama alles kahe aasta pärast. Teadlased rõhutavad, et robotiseeritud projektiga saab lisaks kiirusele ka inimesi eemal hoida ohtlikust, tüütust ja raskest ehitustööst.

Projekti juhib tehisintellekt, mis ehitab tammi keha kihthaaval ilma inimeste abita, printides seda välja nagu 3D printeriga. 

180 meetri kõrguse Yangqu hüdroelektrijaama ehitusel osalevad mehitamata ekskavaatorid, veoautod, buldooserid, sillutusseadmed ja teerullid, mida kõike juhib tarkvara.

Tehisintellekti projekti juhib aga inimene - Tsinghua Ülikooli teadlane Liu Tianyun, kes on nimetanud seda ehitust esimeseks katseks vabastada inimesed täielikult suurtel ehitustel raske füüsilise töö tegemisest ning isegi ehitusmasinate juhtimisest. Teadlase tiim on väga suurte ehituskonstruktsioonide 3D printimist tehisintellekti juhtimisel uurinud ja katsetanud juba ligi kümme aastat.

Tegemist on ka omamoodi roheprojektiga, sest kihthaaval printimine raiskab materjali oluliselt vähem.

Tehisintellekt on Hiinas hüdroelektrijaamade ehitusel varemgi osalenud, kuid siis oli selle rolliks vaid ehituse juhtimine. Maailma suuruselt teise tammi - Baihetani ehitamisel tarvitati masinõpet ja tehisintellekti, kuid ehitusplatsil töötasid traditsiooniliselt inimesed ja nende juhitavad ehitusmasinad.

Tarkvara arvutab välja materjali vedavate isejuhtivate ja enamuses elektriliste veokite teekonna, need võtavad õiged materjalid õigel hetkel peale ja viivad vajalikesse kohtadesse, kus robotbuldooserid selle tammikonstruktsiooni uueks kihiks lisavad. Automaatsed teerullid ja tasandusmasinad suruvad lisatud kihi tihedaks ja tugevaks. Materjali sisse pikitakse andureid, mille järgi tehisintellekt hindab töö kvaliteeti ning saadab vajadusel masinad vajalikke kohti parandama.

Teadlase avaldatud uurimistöös on mainitud, et inimesed, näiteks veoautojuhid teevad suurehitustel tihti vigu ja toimetavad mõne koorma valesse kohta, robotitega aga seda ei juhtu ja masinad ei eksi. Lisaks saab roboteid ehitusel kasutada 24 tundi järjest ilma puhkepausideta.

Päris kõiki töid tammiga seoses siiski inimesteta teha ei saa. Näiteks peavad lähedal asuvas kaevanduses täitekivide kaevandamisel masinaid juhtima ikkagi inimesed selle töö keerukuse ja ootamatuste tõttu, mida tarkvara ei suuda alati lahendada.

Yangqu hüdroelektrijaam Kollasel jõel Hiinas

Võimsus: 5 miljardit kilovatt-tundi aastas

Tammi kõrgus: 180 meetrit

Toiteliin: elektri kõrgepingeliin viib hüdroenergia 1500 km kaugusele Henani provintsi ligi 100 miljoni tarbijani

Valmimisaeg: 2024

Allikas: South China Morning Post / Tsinghua Ülikool

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles