Emadepäeval algas looduskaitsekuu, mille juhtmõte «Püsiv ja muutuv Eesti looduses» kutsub sel aastal pöörama tähelepanu sellele, kuidas ja miks loodus meie ümber muutub ning milline roll on muutustes inimesel.
Looduskaitsekuu kutsub märkama muutusi Eesti looduses
«Teadmised loodusest, arusaam looduse hoidmisest ning ka loodus meie ümber on ajas muutunud. Aina rohkem teadvustame, et elurikkus on meie füüsilise ja vaimse tervise ning kogu majanduse aluseks ning püüame leida tasakaalu looduse kaitse ja kasutamise vahel,» teatas keskkonnaministeerium.
Näiteks on sood ja rabad väga tundlikud kooslused, mis jäid raske ligipääsetavuse tõttu inimmõjust sajanditeks peaaegu puutumata. Tehnika arenedes aga hoogustus turbakaevandamine ning soo arvelt taheti juurde saada ka metsa- ja põllumaad. Viimase paarikümne aasta jooksul on hakatud meie märgalasid taastama, hinnates nende pakutavaid väärtusi puhta vee talletamisel, liikide kaitsel ja puhkealadena. Just soid tabanud muutused jõudsid sel aastal ka looduskaitsekuu plakatile.
Looduskaitsekuul tunnustatakse inimesi, kelle teod on eeskujuks looduse hoidmisel. Teisipäeval annavad president Alar Karis ning keskkonnaminister Erki Savisaar üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia, looduskaitsemärgid ning noore looduskaitsja märgid. Savisaare sõnul on tore looduskaitsekuud alustada teada-tuntud ja alles oma teed alustavate noorte looduskaitsjate ühise tunnustamisega.
«Maikuu on täis põnevaid sündmusi,» märkis Savisaar. «Loodame inimesteni tuua uusi teadmisi meie põlistest elupaikadest, mille kujunemine algas pärast jää taandumist enam kui 11 000 aastat tagasi. Räägime soodest ja metsadest, nende kujunemisest, hoidmisest ja taastamisest; meie pärandniitude rollist läbi aegade, aga ka elustiku muutustest, liikide ja laiemalt looduse tagasitoomisest ning paljustki muust.»
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et rõõmu teevad just sellised muutused looduses, kui mõnel liigil või piirkonnal hakkab taas paremini minema.
«Meie kõikide ühine eesmärk on säilitada head ja puhast elukeskkonda järeltulevatele põlvedele. Mida tervemad ja mitmekesisemad on meie kooslused, seda paremini suudab loodus puhverdada ka kliimamuutustega kaasnevaid ootamatusi. Tegelikult saab igaüks oma valikutega kaasa aidata looduse heale käekäigule, valides näiteks koduaeda võõrliikide asemel kodumaiseid liike, mis ei sea ohtu meie elurikkust, hooldades oma kodumetsa loodussõbralikult või liikudes looduses nii, et inimmõju oleks loodusele võimalikult vähene,» tõi Vakra näiteid.
Et loodust paremini tunda, kutsub keskkonnaagentuur inimesi üles andma oma panuse uue loodusvaatluste äpi kaudu, mida tutvustatakse eeloleval teisipäeval.
Kuu aja jooksul korraldatakse koos loodusturismi ettevõtjate ja keskkonnakaitseorganisatsioonidega üle Eesti palju sündmusi, millest on oodatud osa saama kõik huvilised. Traditsiooniks on saanud looduskaitsekuu matkad Eesti eri paigus. Kogu sündmuste info on koondatud keskkonnaameti kodulehele.