/nginx/o/2023/09/04/15569243t1h6baa.jpg)
/nginx/o/2022/05/04/14526616t1hf0c1.jpg)
Hiirtel kasutati glioblastoomi, mis on üks kõige agressiivsemaid ajuvähi vorme, ravimiseks pisikest kapslit, mis toimetab ajju geenitöötlemisvahendi CRISPR. See lähenemine peatas kasvaja kasvu ja pikendas loomade eluiga.
CRISPR on vahend geneetilise materjali lisamiseks, eemaldamiseks või muutmiseks rakkudes. Teiste geenitöötlemismeetoditega võrreldes on see täpsem ja odavam, kuid on seni olnud ajus raskesti kasutatav.
Enamike aju sihtivate meetoditega tuleb ajurakke kas otse süstida või CRISPR sisestada viirustesse, mis haiguseid ei põhjusta ja need seejärel vereringesse süstida. Mõlemal meetodil on suured puudused, sealhulgas võib tekkida ajukoe kahjustusi ja viiruste puhul ka raskusi nende täpselt õigesse kohta transportimisel, millega kaasneb suurenenud risk tõsiste kõrvalnähtude tekkeks, nagu seda on soovimatud geneetilised mutatsioonid.
Teadlased on neid probleeme suutnud mujal organismis vältida pakendades CRISPRi spetsiaalselt kujundatud nanokapslitesse - pisikestesse mittetoksilistesse polümeermullidesse.
Hiina Henan-Macquarie ülikooli biomeditsiinilise innovatsiooni keskuse teadlased on Yan Zou juhtimisel välja töötanud uue nanokapsli, mis suudab CRISPRi vere kaudu hiirte ajukasvajatesse toimetada.
Teadlased sihtisid CRISPRIga geeni nimega PLK1, mis reguleerib uute rakkude arengut, mistõttu glioblastoom hakkab «üle töötama». Uuringus seiskus kasvaja kasv hiirtel, kellele tehti ühekordne süst. Nende loomade keskmine elulemusaeg oli 68 päeva, kontrollrühmades aga 24 päeva või isegi vähem. Lisaks ei kaasnenud ravimeetodiga olulisi soovimatuid mutatsioone.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Mariliis Kolk.